Indrek Hirve poisipõlv möödus üksi purjetades: „Ujusin nagu hüljes ega osanud veel midagi karta.“ (1)

Rainer Kerge, 12. september 2017, 00:01

HIRV JA SAADJÄRV: Kui pakutakse võimalust kas või paariks tunniks purje alla saada, ei lase Indrek Hirv end kaks korda paluda. Siin pildil on ta koos sõber Raivo Luigega sõidul Saadjärve peal. Aldo Luud

„Mul oli väike Rootsi kapronvõrk, viis meetrit pikk, selline ühe-kala-võrk. Õng oli ka. Ja lõkke kohal kala küpsetamiseks väike traadist rest. Kui paadis suppi keetsin, siis kasutasin piiritusetablette. Kalasupp tehakse järveveest,“ meenutab poeet Indrek Hirv huckleberryfinnilikku poisipõlvesuve Võrtsjärvel.

Sa veetsid 14aastaselt nädala üksinda Võrtsjärvel purjetades. Mis su vanematel arus oli? Kuidas nad lubasid? Telefoni sul polnud, GPS-seadet kah mitte, signaalrakette samuti. Ainult ujumisoskus, päästerõngast asendav vahtplastitükk – kuidas sa selle vette kukkudes paadist kätte oleks saanud? – ja Pätsu-aegne sõjaväekaart.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:

Proovi digilehte1€ /kuu

Osta päevapilet või logi sisse