Kommentaar

Vambola Paavo | Kui ahne on Eesti kaupmees? (123)

Vambola Paavo, ajakirjanik, 23. august 2017, 16:53
 Aldo Luud
Tänavu suvel viisid töö kui argiasjad mitu korda Eesti-Läti piirialale ja nendest käikudest kujunesid üpris huvitavad tähelepanekud. Kui Eestis nädalavahetusel kütusehinnad tõusevad, siis Lätis hoopis langevad. See tekitab omaaegses Valga-Valka piiripunktis pika autode järjekorra.

Lätlased avasid seal aasta tagasi tankla. Kui Valgas on kütusehinnad nagu kivisse raiutud – bensiin 1,169 ja diisel 1,159 eurot liiter, siis kilomeeter eemal maksab kõik paarkümmend senti vähem. Ainult rumal tangib Eesti poolel. Enamus kingib raha meeleldi  lõunanaabritele. Uusi tanklaid kerkib Valka piirile aina juurde.

Samal teemal

Millised soodustused!

Teine erinevus on see, et lätlane armastab sularaha ja väldib sidet pankadega. Iga normaalne inimene hoiab rahakotis mingi summa sularaha, sest kõike võib juhtuda. Valkas saab sularahas tasudes tanklas 4,4 senti hinnast alla. Lisaks ulatab klienditeenindaja tasuta LN (Latvijas Nafta) kliendikaardi ning see annab mujal Lätimaal kõikides selle keti tanklates 3 senti soodustust.

Lõunanaabrite soodustused on oluliselt suuremad meie omadest. Eestlane on pigikäpp ja hoiab küüned oma poole. Lätis teenitakse mahtude ja käibe pealt, meil istutakse kõrgete hindade otsas ning vaadatakse vesise suuga, kuidas raha naaberriiki voolab. Meie soodustus 2 senti liitri pealt paneb lätlased muigama.

Valka tanklas teevad peatuse kõik raskeveokid, paagid tõmmatakse enne sihtkohta sõitu pilgeni täis. Ühe rekajuhi kinnitusel on Valka poolel 1000liitrise paagi pealt hinnavõit mitusada eurot. Valitsust kõikides pattudes süüdistada ei saa. Aktsiis tõstis hinda 5-6 senti, tanklaketid keevitasid selle varjus otsa teist samapalju. Muuga terminalis maksab bensiiniliiter umbes 1,05 eurot ja Riia omas on see sent odavam, aga vaadakem meie hindu! Kunagi pole hulgi- ja jaehinna vahe olnud Eestis nii suur kui praegu. Seegi kõneleb millestki.

Teise huvitava tähelepaneku sain Pärnu-Ikla trassilt. Pärnust on Läti piirini ligi 60 kilomeetrit. Teekonnal asub neli-viis tanklat. Siingi on hinnad kui hangunud - 1,169 ja 1,159 liiter ning autosid tanklates pole. Seevastu Ainaži Nestes vaatas samal ajal vastu silt : bensiin 1,095 ja diisel 0,995 senti liiter. Tankla oli täis Soome ja Eesti numbriga autosid. Miks ei erine Ikla-Pärnu trassil hinnad meie tanklates, sama kehtib Tartu-Valga teel? Piiri lähedus ja odavamad hinnad peaksid tekitama ju konkurentsi. Tööjõukulud on kõigil erinevad. Nüüdseks on kadunud mehitatud ja automaattanklate 1,6 sendi suurune hinnavahe. Konkurentsiamet on marginaalne ja kartellilepet ju pole. Kliendile aetakse jätkuvalt juttu pingelisest turuseisust.

Minister Jevgeni Ossinovski võitleb rahva tervise eest ja piirab joomarlust. Paraku on efekt vastupidine. Aktsiisi osa on lahja alkoholi hinnatõusus  marginaalne.  Põhisüüdlane on kaupmees, kes kõige varjus lajatas täiega.  Hiljuti avastasin ühes Tartu supermarketis, et pooleliitrine õllepurk maksab 85 senti pluss pant. Tegemist oli soodushinnaga. Sama toode oli naabermarketis müügil kaks korda kallimalt. Valka alkomekas on selle hind aga 65 senti, tasutud on kõik maksud ning hind sisaldab veel  kaubanduslikku kasumitki.

Pole siis ime, kui Lõuna-Eesti rahvas tungleb aina rohkem Valkasse ja kaasa võetakse üha suuremaid koguseid. Kui aasta tagasi oli ostjal korvis paar pudelit kangemat  ja mõned õlled, siis täna ostetakse juba suure varuga. Ostjateks on ärimehed, koolijuhid, õpetajad, arstid, torujürid.

Iganädalased pakkumised meie marketites stiilis kanakoivad täna 35 protsenti ja kõik juustud 40 protsenti soodsamalt kõnelevad vaid suurtest juurdehindlustest. Isegi nende soodukate juures ei jääb kaupmees tühjade pihkudega, oma protsent teenitakse ikka. Kaubandus elab jätkuvalt 90ndate alguse kauboikapitalismis. Kui mujal maailmas on kasum 10-15 protsenti, siis Eestis tasub hakata äri ajama siis, kui juurdehindlus on mitmekordne. Riik võib käibemaksu mõne protsendipunkti võrra ju alandada, aga kas kaupmehed tulevad aktsiooniga kaasa?

Kaupmeeste paanika

Nüüd, mil üks piirikaubanduses edukatest poodidest on avalikult teatanud oma Tartusse laienemise plaanist, on Emajõe kaldal märgata paanikat. Suuremad jaeketid kinnitavad küll ühest suust, et neid see ei puuduta, kuid tegelikult on neil jänes püksis. Kui uus pood suudab maksude ning palgakulude tasumise järel hoida tunduvalt madalamaid õllehindu, siis miks ei tee seda teised poeketid? Vastus on lihtne. Ülevalt ei lubata. Kui palju suudab uus tulija Tartus hindu langetada, selgub lähiajal. Igal juhul on teiste kettide ringkaitse ja koondumine tugev. Uus pood ei hakka kauplema ainult jookidega, sortimenti tuuakse toidukaup ning mingil määral isegi brändiriided. Viimaseid võib tänagi Valkas osta poole odavamalt kui Tallinnas-Tartus.

Eesti hindades on palju õhku ja see tuleb välja lasta. Tarbijal on põhjust oodata uute kaupmeeste  tulekut. Loodetavasti näeme mõne kuu pärast muule Euroopale omast hinnapoliitikat ja skandinaavialikult kallitele hindadele esitatakse tugev väljakutse.   

123 KOMMENTAARI

j
jaak 29. august 2017, 11:28
Ja maal kasvasid abiteenuse hinnad üle 50%. Praegu abimees tahab põllulapi kaevamise eest ploki õlut nagu ennegi. Puude ladumine maksab samamoodi pool...
(loe edasi)
h
Hea "ajakirjanik" 25. august 2017, 17:40
Järgmine kord kui kirjutama kavatsed hakata, ära tõmba nosu ennem täis, siis lähevad sul mitte üksnes päevad vaid ka kuud ja aastad sassi. Ka meie aeg...
(loe edasi)
Loe kõiki (123)

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee