Eesti uudised

Tartu ülikoolis jäi mitusada tudengit ühikatoata

Arvo Uustalu, 23. august 2017 00:01

40 KOMMENTAARI

n
no/ 23. august 2017 11:17
on muude yhikatega kuidas on aga narva mnt 89 on seestpoolt kyll jubedas seisus ja häbiks ylikoolile.
e
endine tudeng/ 23. august 2017 00:58
Mitu sada jäi toata, nalja teete vôi! Ega kôikidel vanematel pole vôimalik lapsi rahaliselt toetada, kas nad siis peavad ülikooli haridusest ilma jääma. Kas see ongi demokraatia meie noorte suhtes, kes tahaksid ôppida. Ehtne diskrimineerimine.
j
23. august 2017 07:28
Just, demokraatia see ongi, kui kohalikud õppurid lageda taeva alla jäetakse peaasi, et välisüliõpilased hariduse saavad.
i
imho/ 23. august 2017 00:16
Emajõel võiks randuda mingi mitmekorruseline ühikaplaneeringuga jõepraam.
v
vaat mis on tglt/ 22. august 2017 20:43
osa ühikast tehakse hotelliks.
j
jaa/ 22. august 2017 20:23
polnud midagi lõbusamat ja harivamat, kui ühikaelu 3-4-kesi ühes toas ja söögitegemist ühises köögis poole korruse rahvaga. Minul on küll meeldivad mälestused jäänud, kuigi üks esimene toakaaslane visati koolist juba teisel kuul ühikast ja koolist välja ja mind visati alles pärast 4 kursust ühikast välja,
m
much ado about nothing/ 22. august 2017 18:26
Vanasti elasid hilisemad tuntud tegelased Mart Laar, Jaanus Plaat, Indrek Tarand ja neljas oli vist Pärrenklau 11 ruutmeetri peal koos, õppisid ja jõid lõdvalt iga päev. Igast toast kostis kisa ja igal hetkel astus mõni Tarmo Kulmari või tuntud filoloogist manalamehe (Zontik vist) taoline mees uksest viinakotiga sisse. Kõik lõpetasid ülikooli...
e
ehk lööks korra majja, seda saaks Annelinnas ka ajada/ 22. august 2017 18:04
Ma näiteks olen käinud ülikooliga mitte mingil moel seotud oleva noore vennasrahvusest näitsiku juures Narva maantee ühikas (paarkümmend euri maksis see öö). Elas üksi toas.
m
mul/ 22. august 2017 17:54
kulunud sohva Supilinnas vaba,neiud ainult ,maks natuuras

e
esmakursuslane/ 22. august 2017 17:40
Seal ajal, kui mina ülikooli astusin (aasta siis oli 1967) olid esmakursuslased kvissentalis ja mina isiklikult elasin mitu kuud õppeaasta algusest Kukulinna pioneerilaagris. Teisel õpinguastal saime toa, kus elasime 2 aastat viiekesi toass. Keegi ei küsinud, et kas sobite omavahel või mitte. Kui ei sobinud, siis panid sobima, sest ülikool tahtis lõpetamist. Ma ei tea, kuidas esmakursuslaste vahel kohtade jagamine käib, aga kindlasti ei tohiks neile anda koha hakatuseks ühelist tuba. Kollektiivitunne kursusel on nagunii kadunud. Las tunnetavad siis vähemalt, mis on kollektiiv ühikas. Või on kaasinimesed iseseisvas Eestis nii põlastusväärsed, et nendega ei kõlba ühist tuba jagada.
k
Keskealine naine/ 22. august 2017 16:46
Nõukaajal oli kohti kõikidele. Mis nüüd teisiti ? Liiga palju võetakse vastu välistudengeid ?
Miks ? Euroliit nõuab ?
Ei saa aru.
h
Hahaa/ 22. august 2017 17:02
nõukaajal oligi igal tegelasel oma koht,kui vabatahtlikult ei kuuletunud siis sunniti,kõik pidid kontrolli all olema.Nii,et saage üle juba oma nõukaajast.Nõukaaega pole isegi venemaal enam.
t
to seletus/ 23. august 2017 00:44
Appi, keegi ei nuta taga nõukaaega.
Ütleme siis nii, et 30 aastat tagasi said kõik ühikakoha. Jah, enamus olid 3 - si toas.
Kas nüüd tõesti kõik ühesed toad ? Ei usu hästi.
s
seletus/ 22. august 2017 17:12
Kui tudengid oleksid nõus elama nagu Sinu taganutetud nõukaajal - neljakesi toas - siis seisaks osa ühikat lausa tühja. Vt. ka endiste ühikaelanike kommentaare. On veel rumalaid küsimusi?
k
Keskealine naine to mh/ 23. august 2017 00:47
Seda tõesti ei teadnud, et tänapäeval elatakse toas üksinda.
Arvasin, et ikka mitmekesi. Nagu 30 aastat tagasi.
Ise elasin toas, kus olime kolmekesi.
Pooled toad olid kahesed, pooled kolmesed.
m
mh/ 22. august 2017 17:22
Tead, mitmekesti elati tubades? Omaette tuba nõukaajal oli ulme. Praegu on see reaalsus, sealt see kohtade puudus tulebki. Tänapäeva noored ei suuda enam mitmekesti tuba jagada.
m
Misloom/ 22. august 2017 17:56
o
on/ 23. august 2017 01:01
see kust enamus meist tulnud ja kui uut ei tule siis 100 aasta pärast on see aeg vaid arhiivis, loodame ...olime 4-kesi toas ja abielupaarile eraldati tuba, kui vedas nö.Kõiksugu partorgid jms. nomenklatuur olid otsustajad, kuhu sind paigutati, oli juhtkonna teha kui sa just komsorg polnud.
m
Mileina Jõgi,Harjumaalt/ 22. august 2017 16:26
Kuidagi on see kohtade asi kummaline ja veel kummalisem,kuidas ja kellele neid jagatakse,siinkohal ma mõtlen esmakursuslasi.Nii nagu igal sügisel,saabuvad Tartu Ülikooli palju välistudengeid ja kohad ühiselamus on kohe olemas,pole vaid meie omadele.Tean,millest kirjutan.Ükski välistudeng ei pea jooksma saba sorgus ja otsima omale kohta,meie omad aga vaevavad sellega pead,miks???
s
Selles/ 22. august 2017 16:57
on teil õigus.Meil tahetakse näidata,et oleme väga külalislahked ning võtame võõraid ilusti vastu.Ikka on jäänud selline inimeste liigitamine päritolu järgi.Et välismaalased on meist paremad ja ühiskonnas kõrgemal astmel.See muidugi möödub kunagi aga võtab aastaid aega.
m
muki/ 22. august 2017 17:06
välismaalased maksavad!
a
ain/ 22. august 2017 16:09
valige teie,üliõpilased.,aga kommunist lauristin edaspidi ka kuskile pukki-siis saate köik mis vaja!!!ahahahahah
t
To,,Ain,,!!/ 22. august 2017 16:20
Kui jood,siis hammusta midagi peale,mis ila sa välja ajad oma suust??
h
Huannica Pango, harrastuspornoaktriss/ 22. august 2017 16:09
Ärge olge nüüd seal Tartus nii naiivsed, ikka tutvused ja väike nuts kulub ära ahtri kindlustamiseks. Võib ka otse RE annetada!
o
oh õudust!/ 22. august 2017 15:47
"On proovitud ka seda, et võimalikult palju tudengeid võtaksid toa kahe peale. Aga võõra inimesega koos elama ei saa sundida. See võib viia koguni õpitulemuste langemiseni."
Eelmise sajandi 70-ndatel elati Päntris 4-kesi toas, vanas Päntris oli isegi 7-kohalisi tube. Kõik jäid ellu, lõpetasid ülikooli ja enamus on tublid siiani. Kui ikka voodikohta vaja, küll siis õpid ka teistega koos elama.
k
kunagine tudeng/ 22. august 2017 16:18
Suurimad toad olid vanas Tiigis, kus A-keldris elas 30 tudengit koos. Ometi õppisid ka sealseist tudengeist paljud vaid viitele. Ise sai elatud 16ses toas ja ka ellu jäädud ja hästi õpitud. Pealegi- nii palju naernud, kui selles seltskonnas pole enam elus kunagi.
t
to oh õudust/ 22. august 2017 16:50
Käisin ülikoolis 80-ndatel ja küll nii palju tudengeid ühte tuppa ei majutatud. Tavaliselt 3, harva 4. Ise olin lühikest aega neljases toas.
e
Endine tudeng/ 22. august 2017 15:37
Tänapäeva ühikad on igavad. Ei soodusta tudengite vahelist suhtlust ega valmista ette iseseisvaks eluks. Mul on siiralt hea meel, et sain elada Narva mnt 27 ühikas enne remonti. Tervitused komandant Katrinile! :)
N
:)/ 22. august 2017 16:59
Nii väga igav ikka ei ole (ise olin 2007 ja edasi Narva mnt 27 elanik). Siis oli 4 inimest nö korteris, 2 kaupa toas. Vahepeal võtsin ka toa üksinda, sest kaaslane oli natuke kiiksuga. Aga muidu ikka sai elukooli koos notsudest neidudega, kellele kodus kõik ette taha ära tehakse ja elu sees harja kätte ei võta ning muud peale praekartulite ka süüa teha ei oska. Samas oli lõbus ja kui ülikooli ajal ühikas ei ela jääb minu meelest paljust ilma. Olen õppinud hiljem ka TTÜ-s, aga esimene ülikooli kogemus võiks ikka olla Tartus, tõelises ülikoolilinnas. Väga palju häid mälestusi ja igatsust selle aja vastu, väga värvikas elu.
ü
üürikorterite hind sama/ 22. august 2017 15:32
t
to eesti mees/ 22. august 2017 16:53
Välismaalastele ju pugeda vaja, eriti mustadele poetakse või nahast välja.

e
eesti mees/ 22. august 2017 15:17
Palju on eesti tudengeid ja palju on välismaalt? On häbiväärne, et eesti tundengitele ei suudeta majutust pakkuda.
s
Sami Lätula Lotulo/ 22. august 2017 15:06
On fakt, et ühiselamutesse on pugenud kallutet jõud.
f
ff/ 22. august 2017 14:55
Siis ei tekiks olemasolevates pakkujate konkuretsi, kus hind kerkib.
e
Ei saa sellest turumajandusest aru/ 22. august 2017 14:46
Kapitalismi tingimustes peaks nõudluse tekkimisel kohe vajaminevat juurde loodama!?
k
Kuuuurija/ 22. august 2017 16:06
Sinu arusaam nõudlusest on vale. Nõudlus peab käima koos maksejõulisusega. Kui nõutakse vaid tasuta või alla turuhinna teenuseid, siis pole tegemist nõudlusega.
s
seletus/ 22. august 2017 16:33
... kui tudeng venitab jaanuarisse välja, siis peaks ta ühikakoha saama...
Kes ehitaks kapitalismi tingimustes elamu, mis oleks hõivatud septembrist-detsembrini (4 kuud) ning seisaks tühi jaanuarist-augustini (8 kuud)? Eriti arvestades, et üür selles elamus oleks 220 eurot ühetoalise korteri eest. Millal teeniks korter ennast tasa?
m
miks ei või/ 22. august 2017 18:24
ülikoolil olla oma tudengitele tagatud üsna omahinnaga elamispind? ning vähemalt nendele peaks see koht olema kindlustatud, kes tasuta kohal õpivad. hindasid hoitaksegi kunstlikult üleval, et kohtadest oleks puudus. juurde ei saa ühikaid ehitada, sest siis kohe hinnad kukusid, ka linnas üüriturul, oh seda häda ja viletsust siis. omal ajal oli vaesel tublil lapsel võimalus hea haridus saada. tänapäeval peavad vanemad jõukad ja maksevõimelised olema. vaesest perest lapsel pole mingit võimalust. kõik on kallis ja stippi saavad vaid mõned üksikud. kui õnnestubki stippi saada, siis sellega elupaiga ja toidu eest maksmiseks ikka ei piisa. suht p. sses keiss, ma ütleks.
i
Ilmar/ 22. august 2017 18:29
kuule Seletus, need ülikooli ametnikud polegi tõsiselt võetavad. Mäletan, et seesama Pagel käis raamatukogu remondi ajal isegi sealsetele töötajatele seletamas, kes kõik süüdi on. Ülikool peaks lõpuks ära otsustama, kas tegeleb majutusteenusega või mitte. Kõige hullem on see natuke tegelen variant. Kui ülikool kasseerib 220 euri kuus toa eest peaks see äri ju koguni kasumlik olema, või kuidas.
a
App Puu/ 22. august 2017 17:00
Ehk on põhjuseks meie rahva ja üliõpilaste maksejõuetus?

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee