„Ostsin kuus aastat tagasi üheotsapileti Egiptusesse, teadmata, kus ma seal elan või kauaks ma sinna jään.“ (204)

„Elan maal ja mul hakkas talvel üle jõu käima läbi hangede trügimine, et kodust välja saada. Ka tervis kippus üles ütlema. Nii hakkasin otsima kohta, kus saaks talveti pensionist ära elada ega peaks raskeid riideid ja jalatseid kandma,“ räägib eakas proua Aita, miks ta sõitis kuus aastat tagasi sügisel esimest korda ihuüksi Egiptusesse Nuweibasse. Nüüd käib ta seal talvitumas igal aastal.

 „Helistasin tuttavale maailmarändurist giidile, kes ütles, et jaa, selline koht, mida ma otsin on täitsa olemas – Nuweiba. Ma ei olnud niisugusest kohast kuulnudki!“ naerab 76aastane Aita Mihkelsoo, kes on ehe näide sellest, et seitsmekümneselt elu alles algab.

 Kuigi see mereäärne linn Egiptuses oli eakale prouale täiesti tundmatu, oli ta pärast raamatukogus loetud raamatut Nuweibast kui rahulikust kalurikülast kindel, et just sinna ta sõidabki. Müüs maha oma hobuse, ostis saadud raha eest ühe otsa lennukipileti ja elu esimese sülearvuti ning läks.