Arvamus

Juhtkiri | Kvoodipagulased vajavad restarti (88)

Õhtuleht.ee, 16. august 2017 18:19
Kvoodipagulased vajavad restarti.Foto: Argo Soolep
Kvoodipagulaste suurtel kiirustel ja hulgakaupa Eestist lahkumine tõstatab küsimuse, kas senine pagulaspoliitika on ikka olnud õige. Pagulasperesid on kiirema integreerumise nimel paigutatud hajusalt üle Eesti väiksematesse kohtadesse. Selle mudeli taga terendab soov välistada pagulaste omavaheline tihedam läbikäimine ja koondumine suletud omakeelseks kogukonnaks (getoks).

Praegu saame öelda, et hajapaigutus pole eesmärki täitnud, sest Eesti depressiivsetes väikelinnades on keeleoskuseta võõral töö leidmine raskendatud, kui kohalikelegi tööd ei jätku.

Nii on loogiline, et pagulane hakkab paremat elukohta otsima seal, kus võimalused suuremad, riigi tugi parem ning toetav omakeelne kogukond juba ees ootamas.

Kvoodipagulased vajavad restarti. Foto: Argo Soolep

See tähendab, et pagulast ei pruugi rahuldada Tallinn või Tartu, vaid Eestiga võrreldes hoopis jõukama elatustasemega riigid. Eeldus, et sõja eest pääsenud pagulane on Eesti riigile surmani tänulik füsioloogilise eksistentsi tagamise eest, osutus valeks.   

On maailmavaate küsimus, kas pagulaste lahkumine Eestist (kantseliidis – reisilt mittenaasmine) on riigile kergendus või pettumus. Ühest küljest võiksime olla rõõmsad, sest – pole pagulast, pole probleemi.

Kui aga jätkame kvoodipagulaste senisel moel vastuvõtmist, kui mitte lootes, siis vähemalt teades, et nad siit lahkuvad, niipea kui saavad, siis kas tegu pole riiklikul tasemel enesepettusega?

Rehepappidena võiksime asjade sellise käigu üle rõõmustada, kuigi see tähendab sisuliselt pagulaste kvootide alusel jagamise süsteemi põhjalaskmist. 

Kuna asi ei puuduta üksnes Eestit, vaid ka teisi riike, on probleem laiem. Euroopa Liidu eesistujaks olemine eeldab meilt rehepapluse asemel hoopis teistsugust ja riigimehelikku lähenemist.

Kui võime lahkuvate pagulaste üle heameelt tunda, siis kindlasti ei kiida seda Saksamaa kui kõigi pagulaste unistuste sihtkoht. Rahul pole ka Lõuna-Euroopa riigid, kuhu pagulased endiselt üle Vahemere saabuvad.

Kui Eesti riik laseb uutel pagulastel Kapa-Kohila asemel Tallinnas elada, võib see olla küll esimene mõistlik samm, kuid Saksamaa jääb ka meie pealinnaga võrreldes kordades jõukamaks riigiks.

Kontrolli alla tuleb saada järjest uute põgenike saabumine Euroopasse. Eesistumine on hea võimalus selle küsimuse jõulise tõstatamisega silma paista. Miks me pole seda seni teinud?      

Samal teemal

19.12.2017
Ajakirjale Time Eesti elu laitnud põgenikepaar on Saksamaa põgenikelaagris õnnelikum ning kardab siia tagasisaatmist
25.10.2017
Jüri Ratas: ärge kartke, kvoodipagulaste numbrit ei suurendata

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee