Õhtulehe raamatublogi

ARVUSTUS | Põrandaks sõnnikukiht – Eesti talurahva karm argireaalsus

Marvel Riik, 15. august 2017, 11:49

33 KOMMENTAARI

o
oli mis oli,/ 20. august 2017, 17:27
aga vähemalt pardi sulgi saia sisse ei pandud, nagu seda tänapäeval tehakse, et saiad kohevamad ja õhku täis tuleksid.
o
Oli nii/ 18. august 2017, 17:12
Minu vanaisa ehitas endale uhke maja 1912.aastal - 300 m2, 4 suurt tuba, samuti suur köök, kunstipäraste akendega balkon, mida kutsuti klaastrepiks, sahver, vöörus. Suured aknad, seintel tapeedid, värvitud laed ja põrandad. Maja juures oli suur kinnine hoov,kus olid hobuste ja sealaudad, lisaks eraldi suur loomalaut, saun ja 2 aita, maja taga kuivkäimla. Talu oli Põhja-Eestis ja vanaisa keskmiselt jõukas mees, tal oli maad ja metsa, ka 6 last, kes kõik said haritud. Igal laupäeval käidi saunas ja pesti kõik põrandad ja pesud. Ma ei ole niisuguseid asju küll näinud nagu siin artiklis kirjas. Võimalik, et mõnel vaesel ka nii oli, ei tea, pole kuulnud ega näinud. Ka vanaisa sünnimaja tean - see oli veidi väiksem ja madalam, aga siiski puhas koos kõrvalhoonetega, samuti esivanemate kunagine ammune rehielamu, kus pool maja oli loomalaut, aga need ei olnud elutoas nagu vanaisa rääkis. Mis kole jutt siin levimas?
k
Krõõt/ 18. august 2017, 11:00
Huvitav kust sellised andmed pärinevad.Maas sõnnikukiht.Vaesemates majades olid MULDPÕRANDAD.Need tallati nii kõvaks et neid sai ilusti pühkida.Soojematel ilmadel käidi alati peale päevatööd ennast tiigis--mis oli ka peaaegu iga talu juures olemas, -pesemas.Kaevu küll polnud igas talus.Pesu pesti kord nädalas Loputati tiigis külma veega nii et käed punased.Talvel toodi vesi sauna soojenema ja saunas jäi tavaliselt sooja vett ka järgi.Lõuna Eestis oli vähemalt pea igas talus saun või siis käidi naabrite juures.Meil käis 3 peret ühes saunas.Tiik oli ka algul 2 perega kahasse .Hiljem omale.Vanasti magati ---tõesti vanasti mitte 60a.tagasi..--magati põhukottidel.Põhku vahetati 1-2 korda aastas ja need olid puhtamad kui nüüd 10a.kasutusel olevad madratsid.Lauda riided olid küll mustad.Neid pesti harvem ja said rutem mustaks.Aga neid hoiti esikus või saunaeesruumis.Vanasti pesi ennast eestlane rohkemgi veel kui memmekesed tänapäeval kes hoiavad igat veetilka sest raha läheb rohtudele.Ise olen üle 60a.Aga vanasti elust rääkis vanaema.Pere puhkus olenes perenaisest.Prussakaid polnud kindlasti rohkem kui Lasnamäe korteris.
m
maalaps/ 18. august 2017, 15:45
Minu vanaema magas põhukotil veel siis, kui ma väike olin ja me pugesime vanaemale tihtipeale kaissu. Kui põhku vahetati, pesti kott ka puhtaks, see värske põhu lõhn oli väga mõnus.
m
maalaps/ 17. august 2017, 13:55
Mul raamat praegu poole peal, täitsa huvitav lugemine on, aga selle puhtuse koha pealt olen küll mitmel puhul teisel arvamusel. Olen ise maalaps 60+, meil küll mingit mustust kodus ei olnud - igal laupäeval pesti värvimata laudpõrandad puhtaks, voodipesu oli puhas, kui tihti vahetati, täpselt ei mäleta, heegeldatud voodikatted ja laudlinad olid ja tikitud padjad Lutikaid-prussakaid pole kodus olnud, täid saime vennaga koolist ja mäletan, kuidas vanaema pahandas, et on ikka igasugu räpaseid kodusid, kus laste päid ei suudeta söödikutest puhtad hoida. Loomatoitu ei keedetud köögis, lauda juures oli eraldi katel. Ei olnud meil mingi suur ja rikas elamine, väga väike ja suht vaene, aga puhas oli küll. See ikka sõltub inimestest, mitte ajast.
p
Puhtusest/ 17. august 2017, 10:59
Paarkümmend aastat tagasi kuulsin ligi 100 aastase auväärse Soome kindrali arvamust oma lapsepõlvest. Mees ütles,et kasvas lapsena õnnelikul ajal,mil igast Soome järvest võis juua puhast vett. Nii oli ka Eestis. Sellist reostust milleni oleme jõudnud pole kunagi varem olnud.
a
Andres/ 16. august 2017, 16:12
Pärdi raamat on huvitav, kõik eestlased peaksid seda lugema. Aga kuidagi arvata, et sakslased meile puhtuse ja kultuuri tõid – ei tundu õige. Mulle tundub hoopis, et eestlaste olme oli selline, nagu ta oli, just seetõttu, et eestlased ei olnud oma maal peremehed ega otsustajad, vaid pärisorja, võiks isegi öelda: sageli mõisate orjade staatuses. Üldjuhul ei olnud eestlastel võimalik kasutada seda ressurssi, mida mõisad neilt kokku riisusid. Seda heidaks mina ette just valitsevatele klassidele, eeskätt paraku sakslastele.
m
17. august 2017, 12:26
Miks peaks iga eestlane sellist jampsi lugema? Iga ilmunud raamat ei tähenda automaatselt väärt lugemist.
a
Andres/ 18. august 2017, 18:27
Iga eestlane peaks sellepärast seda lugema, et tegemist on akadeemilisel tasemel ja hästi kirjutatud raamatuga, mis annab aimu meie minevikuoludest. Keda minevik absoluutselt ei huvita, see siis ehk tõesti ei pea lugema, aga olen märganud, et enamasti on igaühel mineviku kohta siiski oma arvamus.
Raamat ei räägi sellest, kuidas kõik eestlased täiuslikus räpasuses elasid, vaid sellest, et oli nii- ja naasuguseid kodusid, kusjuures enne 20. sajandit ja 20. sajandi alguseski ei olnud üldine puhtusestandard (erandeid muidugi oli ka) sugugi niisugune, nagu meile võiks tunduda. Kindlasti ei ole selles raamatus valetatud.
a
Andres/ 18. august 2017, 18:29
Unustasin lisada, et raamat on kirjutatud teaduslike andmete põhjal ja teema ei ole õhust võetud. Vt. nt. 2004. aastast:
http://www.ohtuleht.ee/157645/peldik-tuli-eestlase-ellu-suure-sundimisega
a
Andres (lisan)/ 18. august 2017, 18:30
Raamat on kirjutatud teadusandmete põhjal ja teema ei ole õhust võetud. Vt. nt. 2004. aastast:
http://www.ohtuleht.ee/157645/peldik-tuli-eestlase-ellu-suure-sundimisega
p
Pets/ 16. august 2017, 13:03
Kui see on esitatud üldistusena meie esivanemate eluviisi kohta ca 100 kuni 120 aastat tagasi on tegu lihtsalt lobaga. Minu esivanemate hooned kesk-Eestis on sellest perioodist pärit ja ka terve rida lähedal asuvaid taluhooneid samuti. Isegi sealsed kunagised rehielamud olid ehitatud selliselt, et loomad ja inimesed elasid eraldi hoone osades. Töde on, et köögis keedeti küll sigadele körti ja hiljem aurutati kartuleid. Tube on seal kandis hoonetes valdavalt neli-viis, pesemiseks kasutati talvel kööki toodud suurt vanni mis suvel viidi välja ja leidis siis ka ilusa ilma korral kasutust seal. Mitmel talul oli juba möödunud sajandi vahetusel ehitatud saun. Tõsi, et vesi tuli enamikel juhtudel õues asuvast kaevust. Sada aastat tagasi hakati seal kandis eluhoonetest eemale ehitama ka lautu, talle ja heinaküünisid. Peldik ehitati küll eluhoonest eemale ja oli ka talvel külm. Huvilised võiks muidugi minna ja vaadata mõnd talumuuseumi, ka neid on üsna tõepäraselt säilinud. Ka on kirjutatud raamatuid Eesti saunade kohta mida poleks paha lugeda. Paistab juba tükk aega, et kellegi tellimusel on vaja väga meie enesehinnangut madaldada ja seda kõigis valdkondades.
m
Memm Petsile/ 18. august 2017, 11:04
Nii elatigi maal aga mitte räpa sees.Kui üks pere oli räpakoll ja10 peret pole siis miks kirjutatakse et eestlased olid räpased.
o
Jajahh häbenegem kõik koos! Eesti Ajalugu 3!
Mida veel annab välja mõelda!?

i
15. august 2017, 18:31
igal ajastul on räpakotte leidunud,on neid tänapäevalgi piisavalt kui tänavatel liikuvaid bomže vaadata.ja eestlane käis vähemalt korra nädalas korralikult saunas,enamik tolleaegsest aadlist aga ei teadnud hügieenist tuhkagi,vannis käidi ka särgid seljas.
t
Tema ema oli kuberneri kokk. Ta rääkis üksikasjaliselt mulle Toompea haisudest. Kõikidel majadel oli aken kust visati välja solk ja tühjendati ööpotid. Kõige hullem olla olnud kevadel kui see kõik sulama hakkas. Isegi Prantsuse kuninga lossides polnud tualette..
ä
Ära plära, / 15. august 2017, 21:32
saunugi polnud, need üsna uued asjad. Korra nädalas saunas- ära aja naerma.
p
plära?/ 15. august 2017, 21:46
Saun ning saunatava on kõigi läänemeresoome rahvaste juures tuntud ja teatud väga ammustest aegadest. Eesti talusaunade kaugema ajaloo kohta võib teavet saada üksikutest kirjalikest allikatest alates 13. sajandist, kus enamasti kõrvalteatena mainitakse ühes või teises kandis sauna olemasolu.
http://www.savvusann.ee/index.php/et/suitsusaunast/ajalugu
http://www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu/index.php?page=Public.Knowledge&area_id=0&id=149
m
Mõelda viitsid?/ 15. august 2017, 22:36
Küttepuud olid nii hinnas, sest nende tegemine oli üüratu vaev ja mitte keegi ei kütnud iga nädal sauna.
k
16. august 2017, 09:35
kütsid ikka küll iga nädal sauna.igal talul,ka kõige väiksemal,oli oma metsatukk,kust puid raiuda.sa oled vist kuskilt mujalt pärit kui eestist,seepärast pole kohaliku rahva kommetega kursis?
v
Väga kursis olen/ 16. august 2017, 17:34
Rahvusromantikute poolt 19 sajandil loodud ja sakslaste kontrollitud uus ajalugu, mida meile pähe taotakse on jama. Kõik need takused heasüdamlikud märsilohistajad murumütsides, orjaöö ja muu jama.
Tegelikkus on karm- peale Põhjasõda, ikaldusi ka katku vähenes rahvaarv katastroofiliselt ja rahvas mandus kõiges. Paistab, et pole siiamaani sellest üle saanud.
s
16. august 2017, 18:45
sina oled selle mandumise elavaks näiteks jah.
m
17. august 2017, 12:29
Mandumine saavutati läbi järjekindlate poliitikate, suunatud tapatalgute, seal ei küsinud keegi maarahvalt nõusolekut.
Muldpõrandad muidugi olid, aga mitte silmini sõnnik toas.
p
17. august 2017, 22:21
peale katku,põhjasõda ja näljahäda jäid ellu kõige tugevamad ja elujõulisemad isendid meie rahva hulgast,mis krdi mandumisest te siin soiute?!
ä
18. august 2017, 11:45
Ära vassi, ellu jäid need, kellel oma maa ja kes omasid oma toiduressursse. Talupidajad oma pereliikmeid surema ei jätnud. Isegi googlega saad selle info kätte, kui palju suure nälja ajal Eestist vilja eksporditi ja kuhu, missugune elanikkonna kiht surema jäeti.
i
19. august 2017, 15:47
ise sa vassid,muulane.eksporditi jah vilja eestist välja,soome nimelt,kuna seal oli olukord veelgi hullem.ei ütle,et rootsi võimude tegevus õige oli,aga nõukogude aegsed andmed eestlaste massiliselst suremusest on ikka kõvasti üle pingutatud.loe peale wikipedia muid väljaandeid ka,saad targemaks,ja unusta hetkeks see alaväärsus kompleks ja rahvuslik masohhism.
j
ja/ 16. august 2017, 10:44
"kokkukühveldatav sõnnik" käis ilmselt siiski elamise laudaosas.
--
BOMB'z limonaad raskel ajal: 15% suhkruvesi, pärmi ja limpsipudelisse käärima.
n
18. august 2017, 11:47
Nõuka ajal tehti sellist pärmijooki isegi lastele, kui oli B-vitamiinide puudus.
n
18. august 2017, 11:35
Need bomžid on enamasti juba vaimelt haiged inimesed, kas juba algselt või joomise tõttu, see ei oma enam tähtsust, absurdne on eeldada, et sellised oma eluga kuidagi kõrvalabita hakkama saaks.
r
raivo/ 15. august 2017, 17:53
Kas sellepärast on ka ERM-i ümbrus selline nagu ta on?
e
ERM/ 15. august 2017, 21:32
ERM ümbruses on see mustus, mis rahapesust üle jäi.
o
15. august 2017, 16:46
olla eestlane on halb... puhas etnograafia ju xD
u
18. august 2017, 11:47
Uskuge muidugi pimesi kõike, mis raamatus kirjas.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee