Maailm

Kaks kuud ootamist ja majasuurune asteroid kihutab Maast mööda (26)

Aadu Hiietamm, 15. august 2017, 00:01
KOSMOSEKÜLALISE OOTEL: 12. oktoobril möödub Maast 44 000 kilomeetri kauguselt majasuurune asteroid. Pilt on illustratiivne.  PantherMedia
Maast möödub 12. oktoobril vaid 44 000 kilomeetri kauguselt majasuurune asteroid 2012 TC4.  USA kosmoseagentuur NASA soovib selle taevakivi peal testida asteroidide tuvastus- ja jälgimisvõrku.  

Asteroidi 2012 TC4 avastasid Hawaiil töötavad astronoomid viis aastat tagasi. Tegemist on suhteliselt väikese taevakehaga. Asteroidi läbimõõt on 15–30 meetrit, mis on võrreldav ühepereelamuga.

12. oktoobril on oodata selle asteroidi möödumist Maast umbes 44 000 kilomeetri kauguselt. Kosmilises mõõtkavas on 44 000 kilomeetrit väga väike vahemaa, kui arvestada, et Kuu keskmine kaugus Maast on 384 000 kilomeetrit.

Maa läbimõõt on 12 000 kilomeetrit ning geostatsionaarsel orbiidil olevad satelliidid asuvad Maast 36 000 kilomeetri kaugusel. Seega, kui asteroid 2012 TC4 peaks tulema prognoositud 44 000 kilomeetrist 8000 kilomeetri võrra Maale lähemale, siis sattuvad ohtu mitmed satelliidid.

Kui aga teadlaste arvutustes peaks olema suurem viga ja asteroid 2012 TC4 peaks liikuma kokkupõrkekursil Maaga, siis Maale ta ikkagi ei jõuaks, vaid põleks atmosfääri sattudes ära. Astronoomid meenutavad sellega seoses Tšeljabinski juhtumit.

15. veebruaril 2013 üllatas Venemaal Tšeljabinski oblastis elanikke meteoriidisadu. Sellega kaasnenud lööklaine lõhkus aknaid. Peamiselt klaasikildudest sai vigastada ligi 1500 inimest. Teadlaste hinnangul sisenes tookord Maa atmosfääri 20meetrise läbimõõduga meteoriit või asteroid, mis on suuruselt võrreldav 12. oktoobril Maast mööduva kosmosekülalisega.  

 Paljud asteroidid on veel avastamata 

 Kuigi astronoomid ei tea praeguse seisuga ühtki asteroidi, mis liiguks otsesel kokkupõrkekursil Maaga, ei näita see veel midagi. Praeguseks on meie päikesesüsteemis avastatud üle 750 000 asteroidi.

Tegelikult on neid aga teadlaste hinnangul kindlasti üle miljoni. See tähendab, et meie päikesesüsteemis liiguvad sajad tuhanded asteroidid, mille olemasolust pole inimestel veel vähimatki aimu. Seetõttu võib kardetud kokkupõrge tulla vägagi ootamatult.

KOSMOSEKÜLALISE OOTEL: 12. oktoobril möödub Maast 44 000 kilomeetri kauguselt majasuurune asteroid. Pilt on illustratiivne.  PantherMedia

Kosmosest lähtuva ohu minimeerimiseks tuleb potentsiaalsed ohtlikud asteroidid võimalikult vara avastada, mis eeldab toimivat eelhoiatussüsteemi. Vaid siis jääb piisavalt aega ohu kõrvaldamiseks või vähemalt inimeste hoiatamiseks.

USA kosmoseagentuur soovibki asteroidi 2012 TC4 lähenemisel ja möödalennul testida ülemaailmselt asteroidide tuvastus- ja jälgimisvõrku. Täpsemalt kavatsevad vähemalt tosin observatooriumi, ülikooli ja laborit katsetada, kuidas neil läheneva asteroidi jälgimine ja võimalike ohtude hindamine sujub. Tegemist on pelgalt vaatlusega. Mingit ennetavat raketti või lõhkekeha selle asteroidi suunas veel ei lasta.

NASA uurib ohtlikku asteroidi

Seni teada olevatest asteroididest on meile kõige ohtlikum 11. septembril 1999 avastatud 510meetrise läbimõõduga 1999 RQ36 või 101955 (Bennu), mis möödub Maast iga kuue aasta järel.

Asteroid  1999 RQ36 või 101955 (Bennu) avastati 11. septembril 1999. Bennu pandi sellele asteroidile nimeks 1. mail 2013. Nime pakkusid välja kooliõpilased USA kosmoseagentuuri NASA korraldatud nimekonkursil. Kokku esitati 8000 ettepanekut.

Praeguste arvutuste järgi vuhiseb see 101 000kilomeetrise tunnikiirusega liikuv asteroid 2035. aastal Kuu ja Maa vahelt läbi ning Maa külgetõmbejõu mõjul võib Bennu trajektoor muutuda. Teadlased hoiatavad, et vahemikus 2175–2196 ehk siis 158–179 aasta pärast ei ole välistatud Bennu kokkupõrge Maaga. “Tõenäosus, et Bennu Maale kukub, on 1:2700,” on öelnud astrofüüsik Dante Lauretta Arizona ülikoolist.

Kui 510meetrise läbimõõduga asteroid tõepoolest peaks Maale kukkuma, siis on tagajärjed ettearvamatud. Toimuks ju plahvatus, mis on võrreldav kolme miljardi tonni tavalise lõhkeaine plahvatamisega. Teisisõnu, see plahvatus oleks 200 korda tugevam kui 6. augustil 1945 Hiroshimale heidetud aatomipommi plahvatus.

USA kosmoseagentuur saatis mullu 8. septembril kanderaketi Atlas V abil  teele kosmosesondi OSIRIS-REx, mis peaks jõudma Bennu juurde tuleva aasta  augustis.

Seejärel kaardistaks kosmosesond asteroidi umbes aasta jooksul. Lõpuks lendaks  OSIRIS-REx Bennule nii lähedale, et robotkäsi saaks haarata sealt pinnaseproovi, mis toimetatakse 2023. aasta septembriks Maale.

Bennu on ka üks kandidaate asteroidide ümbersuunamisprojekti (Asteroid Redirect Mission) tarvis. See projekt näeb ette nihutada väike asteroid robotsondide abil Kuu orbiidile ning seejärel saadetaks “vangistatud” asteroidi uurima astronaudid.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee