Uudised

Murtud käega laval  

Ita SERMAN , 18. märts 1999, 00:00
Rahvusooperis Estonia on käimas ooperi "Näkineid" esietendus. Vürstinna (Riina Airenne) komistab, ent tõuseb lavalt lahkudes imekähku. Mõne aja möödudes on taas tema etteaste. Vaatajad ei oska aimata, et vahepeal on lauljatari turgutanud kiirabiarstid.

"Muidugi oli mul väga valus, minestus kippus peale ja ega ma laval toimunust suurt midagi mäleta," meenutab Riina Airenne nüüd, mõni aeg hiljem, kui käeluu vähehaaval kokku kasvama hakkab. Esietendust pooleli jätta näis siiski võimatu. "Seda poleks mu südametunnistus välja kannatanud. Ennemini kannatan ära valu."

Niisiis kiirabiarstid lauljatari käe kostüümi all lihtsalt keha külge sidusidki - et vähem valus oleks. Sest haiglassesõidust Riina Airenne keeldus. Selle asemel läks veel teiselegi esietendusele. Järgmisel päeval. Veel järgmistest etendustest rääkimata.

"Lõppude lõpuks ei ole ju füüsiline valu see kõige hullem valu," mõtiskleb Riina Airenne. "Ja mulle pole enesehaletsus kunagi istunud. Hoopis rohkem aitab teadmine, et oled millekski kõlbulik," kinnitab ta, et hullem olnuks istuda tegevusetult kodus. Kui sa juba kord lihtsalt pole selline allaandja tüüp.

Sügisel alustab kooliteed

"Tegelikult olen ma väga kodulembene inimene," teatab Riina Airenne äkki pisut ootamatult - kui arvestada, et hetkel on ta ilmselt Rahvusooperi hõivatumaid lauljaid, et tal on kuus õpilast Eesti Muusikaakadeemias, et ta ühtelugu käib üht osa neist õpetamas Tartus. Ja et ta ise oma kukkumisegi suuresti just väsimuse arvele kirjutab.

"Mulle meeldib aias tuhnida, mulle meeldib lilli istutada, ma tahaksin hoopis rohkem meisterdada ja värvida," räägib ta õhinal, et oma kodu ehitamine on neil alles pooleli. "Teeme mehega kõik oma kätega," muigab ta äkki, et - tõsi küll - kätega on lood nagu pisut kehvavõitu. Paar päeva pärast Riina õnnetust nimelt komistas mees kodutrepil ka natuke õnnetult.

Riina Airenne abikaasa on pärit Soomest. Oma kodu otsustati luua siiski Eestisse. "Ju teda siis Soomes miski (loe: keegi) eriti kinni ei hoia," naerab Riina, et senistele ametitele lisaks tuleb tal sügisest vist hakata veel kooliski käima. Tulebki. Kui arvestada, et Kristina-Maria on parasjagu kuuene. "Teatrilast" vanemad tütrest kasvatanud pole. "Muidugi on ta kõik etendused ära näinud. Aga laps peab eelkõige ikka lasteasjadega tegelema," on Riina kindel.

Pealegi harjutab ema heal meelel sageli ka kodus. Kaaslanegi omast käest võtta. "Selline üleni must, pika karvaga, lõbus ja armastab laulda," naerab Riina Airenne, et niisugused lood nende krantsiverd kutsuga lihtsalt on.

Poliitikat ja kunsti hoiab lahus

Riina Airenne tipproll on päris kindlasti Carmen. "Küllap on minuski midagi Carmenist," mõtiskleb lauljatar, et sageli ilmnevad inimese iseloomujooned mingist sündmusest ajendatuna - vastasel juhul pole lihtsalt põhjust või julgust neid välja näidata. "Carmen on ju tegelikult väga tugev natuur, ja selle rolli kaudu olen saanud end tõesti kõige enam teostada."

Sel teatrihooajal on Riina Airennel põhjust ka mitut preemiat oodata. Neist esimene - Harjumaa oma, on juba käes. Teatriliidust on kutse austamistseremooniale samuti saabunud. Ja Suure Vankri nominent on ta ka. Tõsi küll - kutset pidulikule söömaajale pole postkastist veel leidnud. Mis Suure Vankri kui erakapitalil põhineva auhinna muutumistesse puutub siis - muidugi tõstaks enesetunnet rahaline toetus. "Ent - alustame sellest, kus me elame ja mida ootame," arutleb Riina Airenne, et tema püüab kunsti ja poliitika võimalikult lahus hoida. "Olukorras, kus riiklikul tasandil kaovad miljonid, ja kus tähelepanu elitaarkunstile on peaaegu olematu, näib hea seegi, kui meid üldse märgatakse," meenutab ta üht kena etenduse järgset õhtut. Kui sõbrannaga sai pärast teatrit restorani õhtustama mindud.

"Astusime uksest sisse, äkki tõusis üks laudkond püsti ja hakkas plaksutama. Aplausi sekka kostsid sõnad: me teame teid küll, tulime just "Carmenit" vaatamast," meenutab Riina Airenne. "Ääretult hea tunne oli."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee