Tööõnnetused (punased) ja tööga seotud liiklusõnnetused (sinised) (Tööinspektsioon)

2016 oli registreeritud tööõnnetuste arvu poolest taasiseseisvunud Eesti kõige mustem aasta. Ka töösurmade arv tõusis viimase kümne aasta rekordtasemele.

Läinud aastal jättis tööõnnetuse tõttu elu 26 inimest. Homme, 12. augustil saab ühest raskeimast juhtumist mööda täpselt aasta. Tartu Milli viljapunkris vajusid toona kaks ettevõtte töötajat vilja sisse ja surid. Üks viljapunkris elu kaotanud meestest hukkus teist päästa püüdes. Õnnetuse hetkel oli punkris kolm inimest, neist üks õnnestus punkrist turvaköiega välja tõmmata.

„Punkrist eluga välja tulnud mees ütles, et mu poeg oleks pääsenud, kui ta poleks teist töökaaslast päästma läinud, aga kui sõber on vilja sisse kadumas, siis ei ole aega abi järele joosta,“ ütles toona tööõnnetuses poja kaotanud Õie.

Ema Õie arvates oleks õnnetust saanud ära hoida. „Kes kuskil kiirustas, midagi tegemata või kontrollimata jättis, ma ei tea, aga õnnetusi kahjuks meil juhtub ja juhtub palju rohkem kui arenenumates riikides. Kui seal tööpäev lõpeb, siis reeglina läheb inimene puhkama. Meil on inimesed sageli lihtsalt väsinud. Kui tähelepanu kas või hetkeks kaob, on eriti tehnikaga töötades tagajärjed väga kurvad,“ ütles Õie.

Ema kahtlusi kinnitas uurimine. Menetluse käigus kogutud tõenditest selgus, et hukkunud mehed ei täitnud mitmed ohutus- ja turvanõuded.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Marge Püssi sõnul oli tegemist halbade asjaolude kokkulangemisega. „Kui töötajad ei oleks omal valikul otsustanud eirata ohutusnõudeid, ei oleks juhtum traagiliselt lõppenud,“ ütles Püss.

Tänaseks on menetlus lähedaste nõusolekul lõpetatud.

Vaid loetud päevad hiljem juhtus teinegi tööõnnetus Narvas, kus tuntud saalijalgpallur Vitali Bolšakov maa-aluses kaevanduses raskelt viga sai. Mees jäi küll imekombel ellu, ent on praegu ratastoolis ning on saanud Haapsalus taastusravi.

Tööinspektsiooni statistikast selgub, et läinud aastal registreeriti Eestis kokku 5081 õnnetust. Statistiliselt on see taasiseseisvunud Eesti kõige kõrgem tööõnnetuste arv. Aasta varasemaga võrreldes oli 2016. aastal ligikaudu 300 õnnetust rohkem. 22 aasta jooksul on aga tööõnnetuste arv kahekordistunud.

Registreeritud tööõnnetuste arv 1995–2016:

Vastupidiselt tööõnnetustele registreeriti kõige rohkem töösurmasid just 1995. aastal. 1990ndatel oli tööõnnetuste tõttu elu kaotanuid ligi kaks korda rohkem kui viimase kümne aasta jooksul. Ometi ei toonud 2016. aasta just palju head. Aasta varasemaga võrreldes kasvas töösurmade arv 17-lt 26-le.

Surmaga lõppenud tööõnnetused 1995–2016:

Märkimisväärselt on aastate jooksul aga vähenenud kutsehaiguste arv. Kõrgeim oli see aastal 1999, mil kutsehaigestunute arv ulatus 359ni. Läinud aastal registreeriti kutsehaiguseid vaid 39 töötajal.

Maakonniti paistavad vahemikus 2011–2016 enim silma Harjumaa ja Lääne-Virumaa, kus on registreeritud kõige enam nii tööõnnetusi kui ka tööga seotud liiklusõnnetusi.

Tööõnnetused (punased) ja tööga seotud liiklusõnnetused (sinised) (Tööinspektsioon)

Selle aasta esimese kvartali numbrid ei näita õnnetuste suurt vaibumist ka tänavu. Esimeses kvartalis registreeriti tööinspektsiooni andmetel 1334 õnnetust. Sellest kergemaid tööõnnetusi 997 ja raskemaid 336. Ka on 2017. aastal hukkunud tööõnnetuse tõttu üks inimene.

Jaga artiklit

12 kommentaari

E
eno  /   19:19, 13. aug 2017
Õnetusi on alati juhtunud ja juhtub ka edaspidi. Nii objektiivsetel, kui subjektiivsetel põhjustel. Liigne reglementeeritus juhmistab ajapikku mõistuse, mis on ilmselt suurim õnnetuste põhjustaja.
N
Nojah  /   13:00, 13. aug 2017
Kas politseinike poolt vigaseks või surnuks " töödeldud " inimesed ka tööõnnetuse staatuse alla mahuvad.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis