4
fotot
SÜNDMUSKOHT: Kokkupõrge tagajärjel sõitis mootorratas metssea pooleks. (Politsei)

Teele jooksnud metsseale otsa põrutanud mootorratas tegi meeletu õhulennu ja süttis põlema, kaks sadulas istunud meest pääsesid imekombel eluga.

Täpselt kuu aega tagasi seisis 36-aastane Ringo silmitsi surmaga, kui tema mootorrattale Suzuki ilmus Tallinna-Pärnu maanteel ootamatult ette metssiga.

„Sõitsime koos sõbraga seal lubatud piirkiirusel, kuna oli külm, väga külm,“ meenutab Ringo. „Väga kiiresti ei saanud sõita ka selle pärast, et väljas oli üsna pime.“

Ühel hetkel jäi tagaistmel istuvale Ringo sõbrale teeserval silma must kogu. „Sõber patsutas mulle õlale, et anda märku ees olevast loomast. Mina ei näinudki teda. Nägin alles siis, kui ta esimese ratta juures oli,“ tõdeb Ringo.

Uskumatu õhulend

„Siis oli üks väga kõva pauk ja me lendasime päris tükk aega. Jõudsin isegi mõelda, et huvitav kaua veel,“ muigab mees tagantjärele üsna sürrealistlikku olukorda kirjeldades: „Mäletan, et sumbuti oli mul täpselt silme ees. Jõudsin ta ära lükata, ehkki ma ei tea kas ma olin siis juba vastu maad prantsatanud või veel õhus, ratas igatahes sel hetkel raske ei olnud.“

Hetkest, kui ta vastu maad kukkus, mäletab Ringo mõtet: „Oh, ei olegi hullu midagi! Et kuidas nii, kõik räägivad, et nii valus. Aga kui ma mööda asfalti libisesin siis tundsin, et parem kannikas läks kuumaks. Jõle tuline hakkas,“ meenutab mees, kuidas ta mööda maad lohisedes üks hetk käed maha pani. „Et kaua ma veel lohisen, aitab küll.“

Peale Ringo ja tema sõbra lohises mööda asfalti ka Ringo mootorratas, mis lahvatas põlema. „Eks kõik need õlid ja bensiin mis sealt välja tulid ta süütasid, sest neid sädemeid oli ikka väga palju,“ ütleb Ringo.

„Hing oli muidugi kinni. Seda ma köhisin terve selle aja lahti. Ja kui ma lõpuks seisma jäin, siis tõusin püsti. Nägin eemalt autotulesid, läksin teeäärde, viskasin pikali maha ja hakkasin mõtlema, mis nüüd siis toimus.“

Lähenev auto jäi seisma. „Nad helistasid kohe häirekeskusesse ja olid ise ka üsna šokis. Ütlesid, et pole nii hullu vaatepilti näinudki,“ räägib Ringo.

Sündmuskohale saabus kolm kiirabiautot ja politsei. „Väga kiirelt tulid kohale ja super-operatiivselt tegutsesid,“ kiidab Ringo. „Samal ajal kui kiirabi meiega tegeles, mäletan et küsisin sõbra käest, kuidas tal on, kas kõik korras ja tema minu käest. Sel hetkel ei tundunud, et asi nii hull oleks olnud. Nagu jalgrattaga oleks kukkunud,“ räägib ta. „Aga kui ma pärast ratast nägin, siis mõtlesin küll, ei, me sõbraga peame teist sünnipäeva pidama hakkama. Muidugi pidasime ka,“ hakkab mees naerma.

„Sõbral oli õlaga väike probleem, lõikus tehti. Nüüd on ta tööl tagasi,“ räägib Ringo, kes ise on veel haiguslehel. „Minul oli suure varba luumurd ja kuna tsikkel kukkus mulle peal, siis ka kopsu, ma ei teagi kuidas seda nimetada, aga põhimõtteliselt põrutus. Mitte midagi hullu tegelikult. Natuke verd köhisin, aga see oli ainult üks päev.“

Mis mehed päästis?

„Kui ma järgmine päev haiglast koju saades oma varustust nägin, siis tuli selline tunne, et ma ei sõida mitte kunagi ilma varustuseta ja mitte kunagi ei võta ma endale kaasreisijat peale. Sest see tunne, mida ma tundsin - see vastutus - see oli niivõrd võigas ja vastik, et need ülejäänud kukkumised ja valud on tühi asi selle kõrval. Just see südamevalu, et ma tegin oma sõbrale niimoodi. See oli kõige hullem selle asja juures. Ja muidugi ei sõida ma enam pimedas. Isegi autoga kardan pimedas sõita,“ räägib mees.

See on ka üks põhjustest, miks Ringo oma õnnetusest rääkida soovib - hoiatada teisi mootorrattureid. „Et teised ratturid oleksid hoolsamad kuna viimasel ajal on päris palju õnnetusi mootorratturitega olnud,“ ütleb ta. „Ja mis mind selle asja juures päästis ja võiks päästa ka teisi, kes analoogsesse olukorda satuvad? Varustus!“ toob Ringo välja. „Nii mina kui mu sõber olime täisvarustuses, millest muidugi mitte midagi alles ei jäänud. Rattast samamoodi. Ainult tagarehv oli terve, ülejäänu kõik oli katki,“ arvab Ringo   , et kindlasti päästis ka see, et ratas oli hea ja tugev. „Oleks olnud mõni nõrgem ratas, siis oleks tõenäoliselt ai-ai olnud. Kui oleks.“

Kuue aasta jooksul 177 liiklusõnnetust loomadega

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) pressiesindaja Seiko Kuik juhib tähelepanu, et kui maanteel on metsloomade eest hoiatav liiklusmärk, siis see on seal põhjusega. „Tegemist on kohaga, kus on juhtunud loomadega liiklusõnnetusi või on teada metsloomade käigutee, mistõttu võiks liiklusmärkide juures hoo maha võtta, et suudaksite vajadusel ohule reageerida,“ toonitab Kuik. „Iga juht peab arvestama, et loom võib käituda ettearvamatult, talle võib järgneda veel mõni isend ning loom võib alati ka tagasi tulla. Kõige sagedamini juhtuvad kokkupõrked loomadega õhtul, öösel ja varahommikul.“

Kuik märgib, et politseile laekuvad teated juhtumitest, kus teele on sattunud suuremad loomad nagu kits, põder või metssiga. „Kährikute ja muude väikeste loomadega juhtub kindlasti rohkem õnnetusi, kuid kuna nad suuri kahjusid üldjuhul ei põhjusta, ei jõua politseini ka vastavad andmed,“ toob Kuik välja. “Mootorratturi jaoks ei ole aga olemas ohutut metslooma, kellega kokku põrgata. Ka jänesele otsasõit võib viia raskete tagajärgedeni.“

Alates 2011. aastast kuni juuli keskpaigani on PPA andmetel juhtunud 177 liiklusõnnetust loomadega.

Jaga artiklit

73 kommentaari

M
ma näen ratast siis mõtlen  /   21:14, 12. aug 2017
oota ensv on või
M
muhv  /   06:14, 12. aug 2017
oli jah neil lubatud kiirus.Mul isa sõitis bussiga 100km/t suurele metsseale otsa,siga lendas kraavi ,tõusis üles ja läks edasi omi asju ajama.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis