Maailm

Marsikulgur Curiosity otsib kuuendat aastat maavälist elu  (10)

Aadu Hiietamm, 9. august 2017 04:00
MARSI MAASTIK: Curiosity on saatnud Marsilt Maale suurel hulgal kvaliteetseid fotosid. Foto: AFP/Scanpix
USA kosmoseagentuur NASA maandas 6. augustil 2012 Marsil mobiilse teaduslaboratooriumi Curiosity, mis hakkas seal otsima jälgi võimalikust elust. Teadlaste plaani järgi pidi marsikulgur töötama ühe Marsi aasta ehk maapealses ajaarvestuses 23 kuud. Praeguseks on Curiosity olnud rivis juba 60 kuud ning töö jätkub.
MARSI MAASTIK: Curiosity on saatnud Marsilt Maale suurel hulgal kvaliteetseid fotosid. Foto: AFP/Scanpix

 USA kosmoseagentuuri NASA mobiilne teaduslaboratoorium Curiosity ehk suupäraselt lihtsalt marsikulgur on liikunud Marsil 17 kilomeetrit ja ületanud kõik ootused. Teadlased usuvad, et kavandatud 23 kuu asemel suudab Curiosity töötada kümmekond aastat. Tõsi, teatud tagasilöök oli puurimisseadme rikkiminek mullu detsembris. Kokku jõudis marsikulgur teha Marsi pinda 15 väikest puurauku. Teadlastele teevad muret ka Curiosity ratastesse tekkinud suured augud.

Optimismiks annab alust 2004. aastal Marsile maandatud Opportunity, mis töötab siiani ja on seal läbinud 42 kilomeetrit.

MARSI MAASTIK: Curiosity on saatnud Marsilt Maale suurel hulgal kvaliteetseid fotosid. Foto: AFP/Scanpix

Kaalub 900 kilogrammi

Curiosity on kõigist marsikulguritest kõige suurem ja modernsem. Mõõtmetelt (3,1 meetrit pikk , 2,7 meetrit lai ja 2,1 meetrit kõrge) on ta sama suur kui maastikuauto ja kaalub 900 kilogrammi.

Curiosity liigub kuuel rattal tuumaenergia abil ja suudab päevas läbida kuni 144 meetrit.  Marsikulguri varustuses on videokaamerad, keemialabor, ilmajaam, kaks meetrit pikk robotkäsi ja laserikiir. Programmi esialgne maksumus küünib 2,5 miljardit dollarini.

Marsil töötatud viie aasta jooksul on Curiosity teinud hulgaliselt avastusi ja saatnud Maale palju kvaliteetseid fotosid.

MARSI MAASTIK: Curiosity on saatnud Marsilt Maale suurel hulgal kvaliteetseid fotosid. Foto: Reuters / Scanpix

Tõeline sotsiaalmeedia staar

Curiosity on sotsiaalmeedia staar. Tal on konto Twitteris ja Facebookis, vastavalt 3,7 miljoni ja 1,3 miljoni jälgijaga.

Viie tööaasta üheks suuremaks saavutuseks võib pidada metaanitaseme järsu kõikumise avastamist, millest NASA teadlased teavitasid avalikkust 2014. aasta algul.  Nii muutus metaani hulk Marsi atmosfääris 60 päeva jooksul kuni kümme korda.  See lubab oletada, et Marsil oli või on veel praegugi primitiivne elu.

SELFI: Nii näeb välja Marsil kuuendat aastat elu otsiv Curiosity. Foto tegi marsikulgur. Foto: AFP/Scanpix

NASA teadlased usuvad, et sellise kõikumise taga oli marsikulguri lähedal olev lokaalne gaasiallikas. Tõenäoliselt pärineb metaan Marsi maapõuest, kust see mitme teguri koosmõjul aeg-ajalt välja pääseb. Arvestades Curiosity asukohta, purskas avastatud metaan Marsi atmosfääri Gale kraatrist, milles varem oli järv. Seetõttu võib see piirkond olla sobilik mikroorganismidelegi.

95% meie koduplaneedil Maa leiduvast metaanist pärineb mikroobidelt ja seega annab see lootust, et Marsil võib olla teatud primitiivne elu. Kahjuks jääb Curiosity vahenditest põhjalikumate uuringute tegemiseks napiks ja tõese vastuse saamiseks on vaja saata inimesed Marsile.

PUURAUK: Curiosity jõudis enne puurimisseadme rikkiminekut teha Marsi pinda 15 väikest auku. Foto: AFP/Scanpix

MUREKOHT: Curiosity ratastesse on tekkinud Marsil ringi sõites suured augud. Foto: AFP/Scanpix

Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) juht Jean-Yves Le Gall ütles uudisteportaalile Euractiv France, et käimas on rahvusvaheline Marsi-missioon, mille eesmärk on viia inimesed 2030. aastaks punasele planeedile. Seejuures tuleb Marsile minejad varustada korralike kaitsevahenditega. Nimelt leidis Curiosity, et sealne kiirgus on inimestele ohtlik.

Briti astrofüüsik Stephen Hawking on ESA juhist optimistlikum. Tema meelest peaksid inimesed Marsil maanduma juba 2025. aastal.   

Samal teemal

14.02.2019
MISSIOON SAI LÄBI: marsikulgur Opportunity vaikis igaveseks

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee