Foto: Aldo Luud
Arvamustoimetus 8. august 2017 17:47
Milline erinevus on apteegis videosilla kaudu nõustamisel ja nõustamisel e-apteegis, kui kummaski ei suhtle klient ja proviisor/farmatseut näost näkku? Esimese on ravimiamet tunnistanud ebasobivaks, olgugi et teisega probleeme pole olnud.

Hille Kask, ravimiameti inspektsiooniosakond: Eelmise nädala pressikajastuste valguses ütleb ravimiamet veel kord, et me ei keelanud videosillaga nõustamist, vaid kohustasime ettevõtjat tagama, et apteekides oleks proviisor või farmatseut kohal, mille too otsustas enda algatusel lõpetada. Selline kohustus tuleneb seadusest ja apteegi tegevusloa tingimustest, ning ühtlasi on oluline, et hädalisele – kes ei pruugi olla terve, e-harjumustega inimene – oleks tagatud vahetu suhtlus asjatundjaga. Küsimus on laiem, kui konkreetsed kaks maal olevat haruapteeki.

E-apteek ehk internetiapteek on üldapteegi (tavaapteegi) osutatav teenus. Inimene saab valida, kumba ta soovib või saab kasutada. Internetiapteeki pöördudes algab kliendi suhtlus proviisori või farmatseudiga. Videosillaga haruapteekides polnud aga proviisorit ega farmatseuti kohal; patsient sai pöörduda klienditeenindaja-kassapidaja poole, kelle esmasest hinnangust sõltub mure lahendamine, sealjuures otsus, kas teda hakatakse videosilla teel nõustama.

Videonõustamiskeskuse vms töö korraldus, nõustajate ja küsimustele vastajate piisav arv, video ning heli kvaliteet ja ulatus, isikuandmete kaitse jm on omaette teema, mida pole õigusaktide aspektist arutatud. Internetiapteek on aga üsna üksikasjalikult reguleeritud, selline e-teenus on kantud ka apteegi tegevusloale. Nõuded, mis on patsiendi kaitseks kokku pandud, tuleb üle vaadata, et tulemus ei osutuks kehvemaks.