Vastne ülemsootska lubas oma valitsemisaastal seista hea selle eest, et setu keel saaks au sisse nii igapäevases argielus kui ka asjaajamisel kohalikes ametiasutustes. Tantsuõpetajana soovib vastne valitsejanna panna aluse Setumaa tantsupeole, kus tantsitaks üksnes setu tantse.

Ülemsootska on nii arvamusliider kui ka setude kõneisik. „Kõik kuninga asemiku teod kannavad eesmärki kaitsta ning arendada setu kultuuri,“ selgitab eelmine ülemsootska Aarne Leima.

Ülemsootska vastama kolmele kriteeriumile: olema setu, kandma setu rahvariideid ning kõnelema setu keelt. Just viimasega olevad mõned linnasetud Leima sõnul natuke hädas. Vastne ülemsootska märkis, et just setu keele hoidmine ja arendamine on tema suur südameasi.

„Setu kuningriik on miski, mis ühendab kõiki setusid – nagu tõotatud maa, mida füüsiliselt ei ole olemas, aga mis on rahva südames,“ piltlikustab Leima.

Ta lisab, et Setu kuningriik on üks neljast märksõnast, mis setu leelo, rahvariiete ning õigeusu ja rahvakalendri kõrval eestlastele Setumaaga seondub. „Need on mitusada aastat vanad, kuningriik ainult 24. Ühe inimpõlvega oleme tekitanud vägeva asja,“ võib Leima õigusega uhkust tunda. „Põhjus, miks ta on nii hästi käima läinud, on see, et kirik, poliitikud, president, naaberriigid, korporatsioonid mängivad meiega mängu kaasa.“

Leima rõhutab, et mida iganes nad Setu kuningriigi raames ette võtavad – kõik peab teenima setu kultuuri säilimise huve. „Eesmärk on, et setu tunneks end siin hästi,“ ütleb sootska.

Setu kuningriigipäeva keskmes olid sel korral setu külad, kes tutvustasid end rahvale oma väljapanekutega. Toimusid ka traditsioonilised meistrite võistlused, kus selgitati muuhulgas välja parimad sõira- ja leiva küpsetajad, aga ka seto traditsioonilise tantsu, karguse ja kasatski tantsijad. Kuningriigipäeva lõpetas meeleolukas sõjaväe paraad.