Eesti uudised

Hiidlased tuulepargi vastu: “Miks me peame Hiiumaaga riskima?” (85)

Laura Nõlvak, 7. august 2017, 04:00
TUULEPARK Hiiumaale planeeritav meretuulepark paneb hiildased muretsema - saar ei oleks enam endine. Pilt on illustreeriv. Arno Saar
Mittetulundusühingu Hiiu Tuul juhatuse ja Hiiu vallavolikogu liige Inge Talts edastas ühe Hiiumaa sõbra küsimuse tuulepargi keskkonnamõjude aruande arutelult. Aruandes lubatakse, et tuulepargi müra Hiiumaal vastaks elamupiirkonna normile. “Miks on vaja müra normini tõsta,” räägib Talts. “Hiiumaale tullaksegi ju selleks, et olla vaikuses.“

Hiljuti sõlmiti Hiiu valla ja aktsiaselts Nelja Energia vahel koostööleping, mis Hiiumaale meretuulepargi rajades tagab vallale tulust osa. AS Nelja Energia plaan on 12 kilomeetrit Hiiumaa rannikust rajada meretuulepark võimsusega 700 kuni 1000 MW, mis on 100 kuni 160 tuulikut. Ometi ei tohiks mitmete kohalike elanike arvates tuulepargi projektiga Hiiumaal jätkata.

„Hiiumaaga oleks lõpp“

Hooajaline kohalik elanik ja ligi 20 aastat Ristna Paradiisirannas turismiettevõtjana tegutsev Paap Kõlar on veendunud, et tuulepargi rajamine tähendaks Hiiumaale sotsiaalset katastroofi. “Mitte asjata ei korraldatud konverentsi “Evakueerige Hiiumaa” - kui need pargid tulevad, muutub Hiiumaa elukeskkond tänu kaasnevatele negatiivsetele mõjudele elamiskõlbmatuks ja Eesti riik peabki Hiiumaa evakueerima,” räägib Kõlar. Mees ennustab, et inimesed on sunnitud jätma maha oma kinnistud ja kodud Hiiumaal, kinnisvara väärtused ja turism langeb ning saarele jäävad ainult tuuleenergia arendajatele ustavad inimesed. “Kokkuvõttes oleks Hiiumaaga lõpp. Miks me peame Hiiumaa väärtusega riskima,” küsib mees. Isegi Hiiumaa kaunis päikeseloojang oleks tuulepargi poolt rikutud.

"Kui need pargid tulevad, siis Eesti riik peabki Hiiumaa evakueerima,” ütleb Paap Kõlar. Teet Malsroos

Mehe visioon Hiiumaast on, et saar keelduks lõplikult tuuletööstuse projektidest ja avaks oma uksed niiöelda “tuulepagulastele” - inimestele, kellel oma koduriigis pole tuuleparkide eest kuhugi põgeneda. “Hiiumaal oleks võimalik oma unikaalne positsioon realiseerida täielikult saare tuleviku teenistusse ja saavutada tõeline tervisliku paradiisisaare kuulsus kogu maailmas,” selgitab Kõlar. “Me avaksime ennast kultuursetele, haritud ja intelligentsetele inimestele - Hiiumaa  looks rahvusvaheliselt positiivse pretsedendi, leiaks endale uue hingamise, turism saaks uue näo ja elu areneks uudses ja perspektiivikas rütmis,” räägib mees oma visioonist, mis on vastukaaluks projektile, mida NeljaEnergia hetkel Hiiumaal arendab.

Volikogu liikme Inge Taltsi sõnul ei ole koostööleppe arutellu kaasatud kogukonda piisavalt - poolteise tunni pikkune avalik arutelu oli ainuke võimalus kogukonnal küsimusi esitada. “Me ei ole volikoguna saanud kohtuda advokaadiga, kes antud koostöölepingus väidetavalt Hiiu valla huve kaitseb. Samuti on mul kahju, et volikogu loobus lepingule täiendava juriidilise analüüsi tellimisest,” räägib Talts.

Hiidlase sõnul muudeti viimastel nädalatelt lepingu sisu. “Raha ei lähe mitte valla hüvanguks, vaid tuulepargiga seotud valdkondadele. See muudab oluliselt vallale annetatavat raha.“ Naise arvates tunnistavad arendajad lepingu ümber tegemisega, et negatiivsed mõjud keskkonnale siiski on ja Hiiu vallale minevat raha kasutataks edaspidide mõjude kõrvaldamiseks.

Milliseks kujuneb Hiiumaa elu, Talts ennustada ei oska. “Tuuleparkide rajamisega rikutaks see vapustavalt ilus loodus, mis on paljudele Hiiumaal elamise põhjuseks. Kaoksid saare põhjarannikul imeilusad merevaated,” räägib naine.

Hooldajad tuuakse välismaalt

Kuigi NeljaEnergia on lubanud Hiiumaa ametikoolis hakata välja õpetama tuulegeneraatorite hooldajaid, arvavad nii  Kõlar kui  Talts, et need töötajad tuuakse siiski mujalt. “Kohalikel jääb tööd paremal juhul vaid meretranspordis ja vähesel määral ka majutuses, sest tuuleparkide hooldajad tulevad reeglina tootjatelt ja tootmismaadest. Reaalselt räägime vaid kümnekonnastt töökohast,” selgitab Kõlar. Mõlemad hiigeltuulepargivastased arvavad, et hoolduse asemel tuleks mõelda  hoopis lammutamisele. Kõlari arvates on vaja, et tuulikuid oleks võimalik pärast lammutamist utiliseerida. “Mis tehakse siis kui tuulegeneraator töö lõpetab? Kes tegeleb edasi lammutustöödega, kui aeg lõpuks otsa saab,” küsib Talts. “Hiiumaa Ametikoolis tuleks koolitada pigem tuulegeneraatorite pädevaid lammutusmeeskondi. Nõudlus on tohutu ja tasuvat tööd jätkuks pikalt. Maailmas on kümneid tuhandeid vanu ja saastavaid tuulikuromusid, mida pole seni suudetud maha võtta,” lisab Kõlar.

Ometi on kõigil tuulikuvastastel üks kindel tulevikunägemus - tuuleparki ei tule ja see on parim nii Hiiumaa elukeskkonnale kui inimestele.

Vald peab lepingut kasulikuks


Hiiu vald ja tuuleenergia tootja Nelja Energia allkirjastasid koostöölepingu Eesti esimese meretuulepargi rajamiseks ja Hiiu valla vallavanem Reili Rand on lepingut nimetas Hiiumaale vajalikuks ja kasulikuks.
„Pikalt kestnud läbirääkimised pole meie jaoks alati olnud kerged, kuid täna võin julgelt kinnitada, et oleme tegutsenud Hiiumaa heaks,“ lisas Rand.

“Ühelt poolt valmistame projekti ette tehniliselt ja teisalt peame valitsuse abiga läbirääkimisi Euroopa Liidu liikmesriikidega, kelle 2020. aasta taastuvenergia eesmärke see meretuulepark saaks aidata täita,” on öelnud Nelja Energia juhatuse esimees Martin Kruus.

85 KOMMENTAARI

A
??? 8. august 2017, 09:57
Ah et milleks me peame Hiiumaaga riskima? Kui meil on juba kord Virumaa, mis on juba niigi ära shi.t,a.t.u.d. Eriti see idapoolne. Kus lisaks korstnat...
(loe edasi)
k
Kui 7. august 2017, 21:54
köik propellerid tööle pannse ,panevad Hiidlased koos saarega plagama, ei tohi sellist asja külla lubada,ise ka poolenisti hiidlane
Loe kõiki (85)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee