Eesti uudised

Kuidas käib Tallinna randade koristamine ja mida liivast leitakse?

Puhaste supelrandade saladus: öised koristustööd ja kehv rannailm (9)

Marvel Riik, 5. august 2017, 04:07
Liiv puhtaks: Traktor sõelub Stroomi randa kaks korda kuus. Kuna rannariba on pikk, tuleb tööd alustada öötundidel, kui paljud veel magavad. Selline töökorraldus kõikidele ei meeldi.Foto: Robin Roots
Külmemad suveilmad tähendavad ka väiksemat koristusvaeva Tallinna supelrandades. „Kui on ilma, siis on inimesed rannas, ja kui pole, siis pole ka inimesi,“ tõdeb ranna koristaja.

Põhja-Tallinna Stroomi rannas kisendavad kajakad. Neile pakuvad meloodilist konkurentsi madalatel pööretel põrisev traktor, mis plaažile triipe maha künnab. Tegelikult sõelub viimane seitsme sentimeetri sügavuselt liiva läbi, korjates sellest välja mereprahti ja inimeste maha jäetud risu: pudelikorke, sigaretikonisid ja muud.

„Inimesed tulevad ikka randa, olenemata sellest, kas vesi on soe või mitte. Kui on ilus ilm, siis on inimesed rannas, ja kui pole, siis pole ka inimesi,“ ütleb osaühingu Haabersti Haldus ranna koristustööde juhataja Aleksandr Usov.

Kell on 6.30 ja rannas käib kibe koristustöö, sest kell kaheksa peab plats olema inimestele korras. Usov on tööpostil juba kella neljast. Peale Stroomi hoiab ta silma peal veel Pirita, Harku järve, Kakumäe ja Paljasaare Pikakari rannal.

„Prügikogused on vähenenud. Aastaid tagasi oli seda palju rohkem. Inimesed oskavad nüüd juba hinnata seda, mida nende heaks tehakse,“ räägib Usov, kes on randu koristanud 15 aastat. „Enne oli nii, et kui midagi uut sai püsti pandud, siis oli see juba järgmine päev katki. Nüüd juba hoitakse seda, mis rannas on.“

Puhta ranna hind

Üks suuremaid töid Eesti randades on kaldale uhutud mereprügi ehk adru koristamine. Näiteks Pirita rannas tuleb seda rannahooaja peale ära vedada 400 000 tonni. „See on uskumatu kogus,“ märgib Usov.

Teise suure kategooria moodustab olmeprügi ehk kõik see, mille inimesed endast maha jätavad. Poolteisekilomeetrisel Stroomi rannaribal on kaheksa suurt prügikonteinerit, mida on vaja kolm korda nädalas tühjendada. Nii palju tekib prügi. Siiski, külmemad suveilmad on tähendanud seda, et prügi on viiendiku võrra vähem kui muidu.

Kolmanda liigi moodustavad mahajäetud asjad. Enamasti on need lastelelud. Seekordse saagina on Usov liiva seest välja kühveldanud kümmekond mudelautot. Need jäävad omanikke ootama randa viivale puitteele. „Tavaliselt tuleb neid rohkem välja, aga see on normaalne saak.“ Usov juba teab, et varsti leiab ta need uuesti liiva seest. Lapsed tulevad randa ja võtavad mänguasjad, et need uuesti liiva sisse uputada.

Prügi kistakse laiali

Haabersti haldusteenuste esindaja Erika Scholler möönab, et traktori sõelumistööd häirivad kohalikke. Müra, mis kestab öötundidest varahommikuni, segab naabruses elavate inimeste und. „Päeval on see töö aga võimatu. Ühes kuus tuleb rand kaks korda läbi sõeluda. Kui me seda ei tee, siis linnaosa trahvib meid,“ märgib Scholler.

Kuid eesmärk on sarnaselt Pirita, Pikakari ja Pärnuga saada ka Stroomi rand rahvusvahelise sinilipu kvaliteedimärgi alla.

„Võrreldes Euroopaga on Eestis palju rohkem tööd, et rannad oleksid hooldatud,“ ütleb Scholler. „Meil on rohkem adru ja kive ning raskem liiva sõeluda. Küll aga on meie randades vähem prügi kui mujal Euroopas.“

Kuuldes, et rannas kõneldakse prügist, astub Stroomi ranna lähistel elav Martin sundimatult ajakirjaniku ja koristustöötajate vestlusringi, tuues esile ranna praegused kitsaskohad. „Hommikuti on igal pool rõve pilt. Probleem on lindude ja pudelikorjajatega, kes on prügikotid pahupidi tõmmanud,“ teatab Martin.

Kuigi on raske eeldada, et inimesed suudavad oma seniseid käitumisharjumusi muuta, siis Martin loodab, et linnavalitsus võtab midagi ette prügikastidega ning paneb neile näiteks kaaned peale, takistamaks vähemalt lindudel seal uudistamas käimas. 

Üldiselt on Martin siiski Stroomi ranna arenguga rahul. „On näha, et linn hoolitseb selle eest. Lasteväljakute, valgustatud ja värskelt asfalteeritud teedega on see muutunud meeldivamaks. Kunagi oli nii, et rulluiskudel sai vaid ühel teel sõita,“ märgib Martin. 

Aardeküti leiud Stroomis: mündid, ainult mündid

Hommikust mõõnaperioodi on tulnud ära kasutama 40aastane Dimitri, kes aardekütina kammib metallidetektoriga rannaäärt. Ta ei usu, et täna ega ka tulevikus midagi hinnalist leiab. Merejumalad ei ole selleks piisavalt helded. „Olen aasta sellega tegelenud ja pole seni midagi väärtuslikku leidnud,“ teatab Dmitri.

Hobiaardekütina on Dmitri aardekotis mõned euromündid, pudelikorgid ja ka ohtlikud naelad, mis hiljem prügikasti viskab. „Tavaliselt on ikka mündid. Kulda, sõrmuseid ja muud säärast tavaliselt ei ole,“ nendib aardekütt.

9 KOMMENTAARI

e
eesti mees 6. august 2017, 09:04
ja miks peaks keegi teie mahajäätud laga koristama.ma paneks kõikjale mürki ja siile.äkki siis tuleb aru pähe.et oma prügi kaasa viia.
n
Nojah 5. august 2017, 12:05
Klooga kui endisaja lemmikumaid randu on nüüdseks randade nimestikust hoopis kustutatud. Kas kohalik vald plaanib selle kruntideks jagada ja rikkuritele maha parseldada?
Loe kõiki (9)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee