Maailm

MIS TOIMUB? Donald Trumpi meeskond laguneb (11)

Allan Espenberg, 5. august 2017 04:06
VALLANDAJA: Pidevalt meeskonna liikmeid vahetav USA president Donald Trump suundus reedel 17 päevaks suvepuhkusele.Foto: AFP/Scanpix
 

Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi saavutuste ja läbikukkumiste taustal paistavad silma eriti tõsised siseprobleemid tema meeskonnas, kust on vähem kui seitsme kuu jooksul lahkunud nüüdseks juba liiga palju inimesi, kusjuures mõne karjäär jäi Valges Majas erakordselt lühikeseks. Alates reedest on Trump  17päevasel suvepuhkusel.

Samal teemal

Trumpi meeskond pole praeguseks tegelikult veel täielikult komplekteeritud, kuid juba on mitu inimest sealt lahkunud. Paljudel juhtudel on ameti maha pannud inimesed olnud solvunud Trumpi arusaamatute ja segaste soovide ning tegude peale, kuid loomulikult on ka teisi põhjuseid. Probleemid algasid juba Trumpi presidentuuri alguses ja esimene skandaaliga lahkuja oli riiklik julgeolekunõunik Michael Flynn, kes sai sule sappa vaid mõne nädala möödumisel.

Üheks teravamaks probleemiks on kujunenud Trumpi oskamatus valida endale võimekaid, korralikke ja ausaid kaastöötajaid, sest pidevalt on kuulda kellegi äraminekust, tagandamisest või vallandamisest. Seejuures pole tegu teise- või kolmandajärguliste tegelaste kõrvale puksimisega, vaid enamasti on tegu võtmepositsioonidel olnud poliitikute, sõjaväelaste või ametnikega.

Asi võib muidugi olla ka hoopis selles, et Trump ei salli vingerdamist ja valetamist ning annab väikseimagi eksimuse eest hundipassi, mistõttu jääbki mulje, et meeskonnas on suuri probleeme. Barack Obama ajal ei pandud pisivigu või väiksemaid rappaminekuid tähelegi, kuid Trumpi puhul ärritab avalikkust ka iga komaviga, suurematest prohmakatest, libastumistest või pattudest rääkimata.

Kõige tõenäolisem on siiski võimalus, et Trump lihtsalt ei suuda mõningate inimestega koos töötada ja lahkhelide peamine põhjus peitub isiksustevahelises konfliktis.

Maailma ajakirjandus rõhutab, et Trump on sattunud lepitamatutesse vastuoludesse oma isikliku meeskonnaga ja presidendist on saamas võõras omade keskel ning pilved Valge Maja kohal aina kogunevad ja kogunevad. Olukord on muutunud koguni niivõrd teravaks, et viimasel ajal saabuvad Valgest Majast teated kellegi lahtilaskmisest praktiliselt iga paari päeva tagant. Huvitavamaks muudab olukorra tõsiasi, et enamasti on meeskonna liikmed valinud välja ja kinnitanud ametisse Trump ise.

Sageli meenutatakse, et Barack Obama presidendiaja esimese poole aasta jooksul ei astunud tagasi ükski presidendi tipp-poliitik või -ametnik, kuid Trumpi puhul on neid juba üle kümne.

Huvitaval kombel on paljude Trumpi ajal ametist lahkunute puhul ilmnenud seos Venemaaga, olgu siis Putini, FSB, Vene diplomaatide, suursaadikute, kindralite, juristide või millegi-kellegi sarnasega. Sellesse „Venemaa-auku” on plärtsatanud paljud Trumpi lähikondlased, ühena viimastest maadleb sellelaadsete süüdistustega presidendi väimees Jared Kushner.

Viimaste vallandamiste taga oli Valge Maja kommunikatsioonidirektor Anthony Scaramucci, kes asus Valges Majja tööle kindla sooviga parandada sisekliimat ja lõpetada pidevad infolekked ajakirjandusele. Ta lubas lahti lasta kõik oma alluvad, kui selle tulemuseks on olukorra paranemine. „Ma vallandan kõik inimesed!” teatas Scaramucci resoluutselt. „Kas te lõpetate info lekitamise või teid vallandatakse. Mul on selleks kõik volitused.” Ta lubas, et suurpuhastus saab Valges Majas tehtud kahe nädalaga. Kuid seda aega ja võimalust ta ei saanud, sest ei möödunud paari nädalatki, kui lahti lasti Scaramucci, misjärel rõhutas Trump Twitteris USA majanduse edusamme ja annetas oma teises kvartalis teenitud raha (ligi 100 000 dollarit) haridusministeeriumile, samal ajal kinnitades, et Valges Majas pole mingit kaost.

 Alates juuli lõpust on USA sisepoliitiliseks peakonfliktiks kujunenud Donald Trumpi ja justiitsministri (peaprokuröri) Jeff Sessionsi (70) suhted, mille halvenemise üks põhjus on ministri soovimatus kaitsta Trumpi huve võitluses presidendi vastastega.

 Trump on näiteks teatanud, et Sessions on võtnud väga nõrga seisukoha seoses Hillary Clintoni kuritegudega, aga samuti olevat ta ükskõikne Ukraina ja Venemaa sekkumise osas USA valimistesse. Sessions on aga varakult öelnud, et tema juhitav justiitsministeerium peab jääma väljapoole poliitikat, mistõttu ta ei soovi uurida näiteks Venemaa sekkumist USA valimisprotsessi.

 Väidetavalt olevat Sessions olnud mõni aeg tagasi valmis ametist lahkuma, kuid Trump polevat tookord tema lahkumisavaldust rahuldanud. Siiski rääkis Trump ühes hiljutises intervjuus: „Ma olen Jeff Sessionsis väga pettunud.” Kunagi oli Trump aga Sessionsi kohta märkinud, et temast targemat inimest ei saa olla.

 Sessions on kinnitanud, et ta täidab oma kohustusi niikaua, kuni president seda soovib. Tema väitel polnud tema suhted Trumpiga juuli lõpus kõige paremad, kuid väärtuste ja veendumuste harmoonia pidavat siiski toimima. Ta möönis, et Trumpil on täielik õigus nimetada tema asemele uus justiitsminister.

 Liikvele on läinud kuuldused, et pärast Sessionsi võimalikku tagandamist saaks uueks justiitsministriks New Yorgi endine linnapea Rudolph Giuliani, kes aga on kõik sellised jutud tagasi lükanud.

Telekanali ABC teatel võib Sessionsist aga saada järgmine rahvusliku julgeoleku minister, sest senini sel ametikohal olnud John Kelly komandeeriti Valgesse Majja korda majja lööma.

 Kas erru saadetakse välisminister?

 Lahkhelid pidavat CNNi andmetel puudutama näiteks seda, millist rolli peaks riigidepartemang (välisministeerium) etendama USA välispoliitika kujundamises. Lisaks sekkub Trump liiga jõuliselt Tillersoni kaadripoliitikasse, mistõttu on paljud ametikohad välisministeeriumis ikka veel täitmata. Lõpuks olevat Tillersonil mitte just kõige paremad suhted Trumpi nõuniku Jared Kushneri ja Valge Maja personaliülema John DeStefanoga.

 Kuna CNN on teatavasti üks Trumpi-vastase infosõja emalaevu, siis ei saa nende infot alati tõesena võtta, kuid Tillersoni ametkonna keerulist olukorda ja teravaid suhteid Valge Majaga on tunnistanud veel mitu väljaannet. Näiteks jõudis avalikkuse ette Tillersoni ja Kushneri sõnavahetus, milles süüdistati teineteist ebaprofessionaalsuses ja käpardlikkuses. Tillerson on tugevasti kritiseerinud ka DeStefanot viimase liigse sekkumise eest riigidepartemangu asjadesse.

 Milline saatus ootab julgeolekunõunikku?

 Ka kindral Herbert Raymond McMasteril, kes määrati veebruaris presidendi julgeolekunõunikuks, on tekkinud Trumpiga lahkhelid. Seejuures oli kindral üks vähestest Trumpi administratsiooni liikmetest, kelle nimetamise kiitsid heaks nii Trumpi pooldajad kui ka vastased.

 Väljaande Politico andmetel on konflikti põhjuseks Trumpi vastuseis McMasteri välja töötatud Afganistani reguleerimise plaanile. Nimelt soovitas kindral suurendada olulisel määral USA sõjaväelaste arvu Afganistanis, mis muudaks olukorra turvalisemaks ja looks tingimused läbirääkimiste pidamiseks vaenujõudude vahel.

Kellega on Trumpi teed lahku läinud?

Esimene suurem lahkumine Trumpi meeskonnast toimus mullu augustis, kui Trump polnud veel presidendiks saanud. Tollal pani ameti maha tema valimisstaabi juht Paul Manafort (68), kes olevat saanud ebaseaduslikku raha Ukraina ekspresidendi Viktor Janukovõtši parteilt. Manafort eitas küll süüdistusi, kuid ametist tuli tal siiski lahkuda. Tema seniseid ülesandeid asusid täitma Stephen Bannon ja Kellyanne Conway.

13. veebruaril lahkus riikliku julgeoleku nõuniku ametikohalt Michael Flynn (58), kellele said saatuslikuks jutuajamised Venemaa suursaadiku Sergei Kisljakiga. Võib-olla polekski vestlustes venelastega midagi hullu olnud, kuid Flynn ei informeerinud nendest oma otseseid ülemusi. Seepeale tuli tal nii Trumpi kui ka asepresidendi Pence’i ees vabandada ja ikkagi oma kodinad kokku korjata. Uueks julgeolekunõunikuks määrati Herbert Raymond McMaster.

9. mail saatis Trump erru FBI direktori James Comey (56), keda president süüdistas saamatus juhtimisstiilis, lisades, et usalduse taastamiseks ametkonna vastu on vaja selle etteotsa uut juhti. Justiitsministeeriumis põhjendati Comey vallandamist tema tegevusega Clintoni vastu suunatud juurdluse ajal 2016. aastal. FBI uueks juhiks kinnitas senat Christopher Wray.

30. mail jõudis ajakirjandusse, et taandus Valge Maja kommunikatsioonidirektor Michael Dubke (47), kes esitas lahkumispalve juba 18. mail. Temagi ärasaatmine oli seotud kahtlaste suhetega Venemaaga. Tema ajutiseks järglaseks sai 2. juunil Sean Spicer.

6. juunil lahkus ametist USA diplomaatiline asjaajaja ja suursaadiku kohusetäitja Hiinas David Rank, kes polnud rahul Trumpi otsusega lahkuda Pariisi kliimaleppest. See oli 27 aastat USA välisteenistuses tegutsenud Rank’ile isiklik pettumus, sest oli ta ju Obama ajal pidanud Hiina valitsusega konsultatsioone kliimaleppe asjus. USA uueks suursaadikuks Hiinas sai 12. juulil Terry Branstad.

21. juulil teatas ameti mahapanekust Valge Maja pressiesindaja Sean Spicer (45), keda häiris New Yorgi finantsisti Anthony Scaramucci määramine Valge Maja kommunikatsioonidirektoriks. Väidetavalt olevat ta öelnud, et selle mehe edutamine on tõsine viga. Spiceri järglaseks sai Sarah Huckabee Sanders.

25. juulil lahkus ametist Valge Maja pressiesindaja vanemnõunik Michael Short. Ajakirjanduse andmetel ähvardas teda vallandamine, kuid seda ennetades kirjutas ta lahkumisavalduse.

27. juulil teatas Reuters, et erukolonel Derek Harvey lahkus presidendi Lähis-Ida nõuniku kohalt ja ühtlasi Riiklikust Julgeolekunõukogust. Reutersi andmetel oli tema tagasiastumise peamine põhjus erimeelsused Valges Maja poliitika osas, mis puudutab Süüriat, Iraani ja Iraaki. Harvey toetas karmimat suhtumist Iraani ja USA kohaloleku suurendamist Süürias. 

29. juulil liitus äraminejatega Valge Maja administratsiooni ülem Reince Priebus (45), kes pidas selles ametis vastu veidi üle kuue kuu. Vahetult enne seda oli Valge Maja kommunikatsioonidirektor Anthony Scaramucci sõimanud Priebust avalikult ja süüdistanud teda infoleketes. Scaramucci pärast lahkus juba varem ametist Sean Spicer. USA meedia teatel hakkas Priebuse positsioon nõrgenema juba varem ja teda ei kutsutud enam oluliste otsuste aruteludele. Kuigi Trump ei põhjendanud administratsiooni ülema lahtilaskmist, tänas ta lahkuminekul Priebust tehtud töö eest. Priebuse vahetas selle nädala esmaspäeval välja erukindral John Francis Kelly, kel tuleb elukutselise sõjaväelasena panna Valges Majas maksma kõva distsipliin ja likvideerida sealsed sisesõjad. Hispaania ajalehe ABC arvates peaks Kelly pidurdama ka etteaimamatut president Donald Trumpi, kes juhib riiki Twitteri kaudu.

31. juulil jäi ametist ilma vaid kümne päeva eest kommunikatsioonidirektoriks määratud Anthony Scaramucci, kellele sai saatuslikuks ülbe suhtumine äsja ametisse nimetatud Valge Maja administratsiooni ülemasse John Kellysse. Scaramucci kinnitusel olevat Kelly tema jaoks tühi koht ja tema ainsaks ülemuseks on president. Lisaks iseloomustas Scaramucci mitut Trumpi ametnikku räigete epiteetide ja lausa sõimuga, mis tekitas samuti üleüldise pahameele. Näiteks Reince Priebust nimetas Scaramucci paranoiliseks skisofreenikuks. Veel on ta öelnud: „Ma pole Steve Bannon, et imeda oma riista. Ma olen siin selleks, et teenida oma riiki.” Üsna kiiresti sai ka Trump aru, et Scaramucci kõnepruuk pole sobilik ja et Kelly on siiski kõrgemal ametikohal, mistõttu otsustas ta Scaramucci vallandada. Mõni päev varem tabas Scaramuccit teine õnnetus – tema naine ja erinevalt oma abikaasast mitte nii suur Trumpi fänn Deidre Ball otsustas temast lahku minna. 

2. augustil jõudis meediasse teade, et ametist lahkus ka Valges Majas töötanud Riikliku Julgeolekunõukogu luuredirektor Ezra Cohen-Watnick (31). Varem oli ajakirjanduses kirjutatud, et julgeolekunõunik Herbert Raymond McMaster olevat püüdnud Cohen-Watnicki vallandada, kuid seda plaani polevat Trump koos oma teiste nõunikega heaks kiitnud. Nüüd õnnestus McMasteril luuredirektorist siiski lahti saada, misjärel ei väsinud ta vallandatut kiitmast.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee