Eesti uudised
Ida-Viru noored kolisid suveks Saaremaale tööle

Kuidas õppida eesti keelt, kui ümberringi räägitakse vaid vene keeles? (9)

Johanna-Kadri Kuusk, 5. august 2017, 03:59
KEELEHUVILISED: Ida-Virumaalt suveks Saaremaale müüjaks tööle tulnud noored on algul ajakirjanikega eesti keeles rääkides pisut krampis, kuid pikapeale hakkavad noored end vabalt tundma ja pildistamise ajal ei ole itsitamisel ja vadistamisel otsa ega äärt. Vasakult: Aleksandra, Veronika, Aleksei ja Tatjana.Foto: Teet Malsroos
Siin elavatest venelastest ja nende eesti keele oskusest rääkides kumab sageli läbi soovimatus õppida ja käega löömine. Kuid laia pintsliga tõmmates võivad kahe silma vahele jääda need noored, kes plaanivad oma tuleviku Eestiga siduda ja näevad keele suhu saamise nimel vaeva.

Selleks, et teada saada, mida keeleoskuse lihvimisega ametis vene noored asjast arvavad, võttis Õhtuleht ühendust nelja Ida-Virumaa noorega, kes sellel suvel keeleoskuse parandamiseks kaupluseketi Maxima kaudu hoopis Kuressaarde tööle läksid.

Kui kaupluse kommunikatsioonijuht Katja Ljubobratets meid fotograafiga poelettide vahelt tagaruumidesse juhatab, räägib ta rõõmsalt, kuidas noored on kenasti hakkama saanud. Kõik kõlab ilusasti ja seepärast üllatab pabinast paks õhkkond ja närvilised naeratused, kui noortega silmast silma kohtume. Vastused küsimustele jäävad alguses väga napiks. Tegemist on noorte esimese intervjuuga ja tundub, et nad kardavad midagi valesti öelda. Paljude küsimuste puhul saadab vastust närviline naer ja kaaslastelt pilguga toetuse otsimine. Ljubobratets on tõlkimisega abiks.

Keelt on vaja, et õppida piirivalvuriks

Samal teemal

Kohtla-Järvelt pärit 18aastase Veronika sõnul oli Saaremaal töötamine tema valik. „Meie linnas ei räägi lihtsalt keegi eesti keelt. Olen saanud siin rääkida klientidega ja väga palju töökaaslastega. Sõnavara on juurde tulnud,“ seletab Veronika, kes räägib ka ilma tõlgi abita vabalt.

Koos Veronikaga Kohtla-Järvelt Kuressaarde tulnud 18aastane Tatjana on kidakeelsem ja vajab tõlgi tuge. Tatjana ütleb, et on samuti tööl klientide ja töökaaslastega suheldes eesti keele natuke selgemaks saanud, kuid tõdeb, et ei ole veel nii julge, et suudaks eesti keeles enesekindlalt rääkida. Küll on ta hakanud aina rohkem eesti keelest aru saama.

Narvast pärit 19aastasele Aleksandrale meeldib väga, et tööl ei saa ainult vene keelega läbi. Neiu seletab, et tahe keelt õppida on seotud sooviga Eesti kodakondsus saada ja minna sisekaitseakadeemiasse piirivalvuriks õppima. „Mind aitas kolleegidega ja ka klientidega suhtlemine. Aga ka töövälisel ajal eestlastega suhtlemine. Linnas või kusagil,“ toob ta välja.

Noortest kõige tagasihoidlikum on Aleksei, kes pole seni ühtegi piiksu teinud. Noormees ütleb napilt, et tema eesti keel on paranenud ja Kuressaare talle meeldib. Sellega vastus piirdub.

Kartes, et kohutan noored eraldi küsitlemisega ära, proovin teistsugust taktikat. Pöördun korraga kõigi nelja poole. Selleks ajaks olime juba 20 minutit ühe laua taga istunud ja algne pinge on hääbumas. Teadmine, et ei olda enam üksinda luubi all, päästab noorte keelepaelad valla.

Eestlastel on vene keelt raskem õppida

Tuleb välja, et noorte arvates on neil isegi kergem kääneterohket eesti keelt õppida, kui eestlastel vene keel suhu saada. „Vene noorte seisukohalt öeldes saab väita, et me üritame eesti keelt rääkida. Kui eesti noored arvavad, et neil on vene keelt vaja, siis saavad nad teha nii nagu vene noored. See on tahte küsimus ja vahel on see vajaduste küsimus,“ seletab Aleksandra, kes tõdeb, et see võib Eesti õpilaste jaoks keeruline olla, kuna koolides ei õpetata vene keelt nii nagu eesti keelt.

„See sõltub ikkagi inimesest, pole vahet, kas eestlane või venelane,“ lohutab Veronika, kes lisab, et pole ka midagi hullu, kui eesti noored üldse vene keelt ei oska, ehkki Venemaa on meie naaberriik.

Tatjana paneb teemale punkti väitega, et tegelikult saavad Eesti noored tänapäeval inglise keelega palju paremini hakkama, kui vene keelega. „Pigem on tulevikus, jah, eesti ja inglise keel, sest praegu on nii, et eesti keel on riigikeel, mis on kõigi jaoks ja siis inglise keel, mida noored sageli hästi mõistavad,“ nõustub Aleksandra.

Kommunikatsioonijuhi Ljubobratetsi sõnul toimub nende kaupluseketis ka vastupidine keelekümblus, kus rohkem vene keelsesse keskkonda on sihilikult läinud just eesti noored.

9 KOMMENTAARI

t
Tolerast 6. august 2017, 11:17
Teie reformierakonna valijad olete selles süüdi, et isegi vabas Eestis sündinud inimesed ei oska eesti keelt! Sest riik pole loonud eestikeelseid koole.
m
Muretu 6. august 2017, 10:07
Eestlased said suhtluskeele tasandil selgeks soome keele (kes vähegi tahtis) Soome TV-d vaadates. Vaadaku eesti telekanaleid ja pole vaja mingit keelekurust ega nutulaulu.
Loe kõiki (9)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee