Kommentaar

Roomet Sõrmus | Mesilaste surma õppetunnid (13)

Roomet Sõrmus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees, 3. august 2017, 17:05
Foto: Martin Ahven
Ühes kõige jahmatavamas mesilaste hukku käsitlenud meediakajastuses väideti, et sellel suvel on Eestis justkui käimas mesilaste tapatalgud ja põllumeeste taimemürgid on hukanud sadu tuhandeid mesilasperesid. Usun, et on paras aeg faktidele tuginedes kokku võtta, mis siis tegelikult juhtus ja kuidas võiks edasi minna.

Selleks, et nii Eesti mesindus kui ka toidutootmine üldisemalt saaks areneda, on väga tähtis, et mesinikud ja põllumehed teeksid tihedat koostööd. Põllumehed vajavad mesilasi, kes on looduslike tolmeldajatena hea saagi kujunemise vältimatuks eelduseks. Mesinikud vajavad põllumehi, sest kultuurmaastik koos õitsvate põldudega on hea meesaagi nurgakiviks.

Samal teemal

Mesinikud kandku end registrisse

Statistikaameti andmetel oli Eestis mullu kokku 47 800 mesilasperet, PRIA registrisse on kantud neist vaid 27 102 peret. Mesilasperede arv Eestis on viie viimase aastaga märkimisväärselt kasvanud: 2012. aastal oli Eestis 41 400 mesilasperet, mullu aga juba 47 800 peret. Enne seda peeti Eestis mesilasi veelgi vähem ja mesilasperede arv küündis 25 000–30 000 pereni. Mesinduse populaarsust näitavad ka noortalunikele viimastel aastatel antud starditoetused.

Tänavu juulis teatati mesilaste ebatavalisest suremisest viies mesilas. Kolmes neist on tuvastatud, et surma on põhjustanud taimekaitsevahendite kasutamise nõuete rikkumine. Nende juhtumitega on seotud kokku umbes 200 mesilasperet, mis moodustab 0,4% Eesti mesilasperede koguarvust. Üksikud sarnased juhtumid on olnud ka eelmistel aastatel.

Selleks, et vigadest õppida ja neid tulevikus ennetada, peaksid kõik põllumehed ja mesinikud veel kord üle lugema mesinike ja taimekaitsevahendite kasutaja vahelise koostöö head tavad ning taimekaitset puudutavad reeglid, sest äärmine hoolikus ja ettevaatlikkus on probleemide ennetamiseks kõige tõhusam abinõu. Koostöö oleks oluliselt lihtsam, kui kõik mesitarud ja nende omanike kontaktid saaksid kirja pandud PRIA mesilate registrisse, sest vaid nii on põllumeestel võimalik ümberkaudsete mesinikega operatiivselt ühendust saada.

Iga mesilaspere hukkumine taimekaitsevahendite väärkasutuse tõttu on väga kahetsusväärne ja väärib hukkamõistu. Nii pole ka näiteks Inju mesilas toimunule mingit õigustust. Kui vaatame otsa tänavu mesilaste suremusega seotud juhtumitele, siis tuvastatud ei ole ühegi mesilase hukkumist taimekaitsevahendite nõuetekohase kasutamise tagajärjel. Küll aga on tuvastatud juhtumid, kus mesilaste hukkumise on põhjustanud taimekaitsevahendi kasutusnõuete rikkumine, millele peab kahtlemata järgnema karistus ning reeglite rikkujad peavad vastutama.

Karistamise võimalustest rääkides on eelkõige jäänud kõlama, et reeglite rikkujate trahvimise võimalus puudub. Kõige suuremaks karistuseks põllumajandustootjale on aga otsetoetuste vähendamine või nendest üldse ilma jätmine, sest ilma toetusteta on ettevõtte majanduslik jätkusuutlikkus tõsise küsimärgi all. Lisaks on nõuete rikkujatele võimalik määrata sunniraha ning tunnistada kehtetuks rikkuja taimekaitsetunnistus. Muutmisel on ka taimekaitseseadus, et veelgi selgemalt oleks võimalik karistada taimekaitsevahendi turustamise ja kasutamise nõuete rikkumise eest. Karistamise kõrval on samavõrra tähtis, et reeglite rikkuja korvaks mesinikule tehtud kahjud.

Ebaõiglane rünnak põllumeeste vastu

Taimekaitsel on oluline roll põllukultuuride kasvatamisel – ilma taimede kaitsmiseta ohustaks saaki mitmesugused haigused ja kahjurid. Enamik pole ilmselt kursis, kuidas toimub taimekaitsevahendite turulelubamine ja kasutamine. Teadmatus on aga viljakas kasvulava mitmesugustele müütidele. Kõigepealt on oluline teada, et kõik põllumehed, kes kasutavad taimekaitsevahendeid, peavad läbima kohustusliku taimekaitsekoolituse, mille eesmärgiks on tagada, et taimekaitsetööd ei paneks ohtu ei põllumeest ennast, ümbritsevat loodust ega saastaks põllul kasvavat toitu.

Taimekaitsevahendite turulelaskmine on Euroopa Liidu tasandil rangelt reguleeritud, et tagada inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kõrgetasemeline kaitse. Selleks, et taimekaitsevahendi saaks Eestis turule lasta, peavad taimekaitsevahendis sisalduvad toimeained, taimekaitseained ja sünergistid olema ELis heaks kiidetud, millele omakorda eelneb põhjalik ning teaduslikel tõenditel põhinev hindamis- ja otsustusprotsess. Kui taimekaitsevahendite kasutamise ohutus pole tagatud, siis nende kasutamist piiratakse või keelatakse sootuks. Näiteks on viimasel ajal otsustatud keelata kolme seni lubatud neonikotinoidi kasutamine rapsikasvatuses.

Vahel peetakse tavaviljelusele alternatiiviks Eestis jõudsalt arenevat mahepõllumajandust, kus keemilisi taimekaitsevahendeid ei kasutata. Maheviljeluse osa põllukultuuride kasvatamises näitab, et ulatuslikuks alternatiiviks tavatootmisele mahekasvatust veel pidada ei saa. Näiteks 2015. aastal oli maheteravilja kasvupinna osa 8% ja maherüpsil 5%, kuid madalamate saakide tõttu moodustas mahevili kogusaagist vaid 3% ja maherüps 1%.

Räägitud on mesindusseaduse väljatöötamise vajadusest. Usun, et eelkõige on oluline tagada õigusselgus ja see, et kehtivad seadused suudaksid probleeme ennetada. Paraku on selge, et üksikjuhtumeid ja -rikkumisi ei suuda täielikult ära hoida ükski seadus.

Lõpetuseks tahan rõhutada, et mesilaste hukkumise on põhjustanud taimekaitsevahendi kasutusnõuete rikkumine, mitte nõuete puudumine. Avatud dialoogis võiks taimekaitsele kehtivad nõuded üle vaadata ja võimalikud puudujäägid mesinike, põllumeeste ja riigi koostöös kõrvaldada.

Paljud kehtivaid reegleid austavad põllumehed on viimastel nädalatel tundunud, et nad on sattunud lausrünnaku alla ning küsimärgi alla on seatud terve kutseala usaldusväärsus. Üldtuntud tõena rikub tilk tõrva meepoti, kuid üksikute mustade lammaste tõttu ei tohi kriipsu peale tõmmata tervele põllumajandussektorile. Eesti toidutootmise jätkusuutlikkuse tagab vaid probleemide ennetamine põllumeeste, mesinike ja riigi tihedas koostöös. Taimekaitsel on toidutootmises kindel roll, selle ärakeelamisel oleks tõsised tagajärjed nii toiduga varustatusele kui toiduohutusele.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee