Ravimiamet keelas apteegis videosilla teel nõustamise, kaks apteeki sulgevad uksed (79)

E-riik keelab videosilla

"Olukorras, kus Eesti tituleerib end e-riigiks, kus meil toimuvad 
e-valimised, kus kinnipeetavate üle sai juba 12 aastat tagasi videosilla 
teel kohut pidada, kus pangaarvet saab avada videotuvastuse teel, kus 
arstid saavad patsientidega veebi kaudu suhelda, on meil endiselt üks 
iganenud vaadetega organisatsioon, kes leiab, et parem on apteegid 
maapiirkondades sulgeda kui võimaldada kaasaegsete lahenduste kasutamist. 
Kusjuures hoolimata sellest, et sarnane lahendus on mujal maailmas juba 
ammuilma kasutusel," rääkis Ulla. 

"Ravimiamet ähvardas meile määrata sunniraha kuni 6000 eurot päevas, kui 
me ei lõpeta Luunjas ja Kavastus apteegiteenuse osutamist videosilla abil. 
Samuti ähvardas amet ka Terve Pere Apteeki tegevusloa äravõtmisega, mis 
tähendaks 85 Apotheka apteegi sulgemist. On hämmastav, et ravimiamet ei 
vasta ise küsimusele, kuidas tagada apteegiteenuse jätkusuutlikkus maal, 
ega aktsepteeri ka eraettevõtjate lahendusi," avaldas ta nördimust. 

"Teeme kõik endast oleneva, et Eesti riik siiski ümber mõtleks ega 
halvendaks ravimite kättesaadavust maal. Oleme seega sunnitud jalge alla 
võtma kohtutee," lisas Ulla. 

Ravimiamet: me ei keelanud videonõustamist

Ravimiamet ei ole aga enda esindaja sõnul  videonõustamist ära keelanud, vaid kohustab lihtsalt  ettevõtjat tagama apteegi lahtioleku aegadel proviisori või farmatseudi kohaloleku. Klienditeenindaja ei saa ameti hinnangul asendada kvalifitseeritud erialaspetsialisti.

"Ettekirjutus on tehtud Terve Pere Apteek OÜ Luunjas ja Kavastus asuvate haruapteekidele ravimite käitlemisnõuete rikkumise lõpetamiseks, sest ettevõtja on omal algatusel otsustanud pakkuda apteegiteenust ilma farmatseudi või proviisori kohalolekuta. Sellist olukorda, kus töötavas apteegis on kohal vaid erihariduseta isik ehk klienditeenindaja, ravimiseadus ette ei näe. See nõue on seaduses patsientide turvalisuse ja ohutuse tagamiseks. Apteegiteenus on mitmetahulisem ning nõustamine on vaid osa teenusest," edastab ravimiameti peadirektori asetäitja Katrin Kiisk.

Võimalik, et tulevikus ongi selline olukord, et Eestis tegutseb üks kõnekeskus ning kohapeal apteekides enam proviisorit või farmatseuti ei ole, kuid praegu on ettevõtja õigusruumi tõlgendanud selliselt, et tööjõu vähesuse tõttu ei saa maa-apteekide külastajad apteegiteenust, mida nad apteeki minnes eeldavad.

Kui ettevõtja soovib apteeki avada, siis peab ravimiamet muuhulgas kontrollima ka kvalifitseeritud personali olemasolu. Ravimiseaduse alusel on apteegiteenust lubatud osutada üksnes proviisoril või farmatseudil ja nende puudumisel ei saa apteeki luua.

"Veel kord, küsimus ei ole kaasaegse suhtlusvahendi keelamises (videosilla vahendusel suhtlemine), vaid apteegiteenust ei tohi tänase seaduse kohaselt osutada keegi muu kui proviisor või farmatseut ning apteegiteenus on laiem, kui vaid nõustamine," rõhutab amet. "Mis puudutab videosilla vahendusel nõustamist, siis ettevõtja algatus seda apteegis täiendava teenusena pakkuda on hea, seda muidugi eeldusel, et delikaatsete isikuandmete turvalisus on tagatud."

Ravimiamet juhib tähelepanu, et ettekirjutus ei puudutanud ettevõtja teisi apteeke ega ka Eestis tegutsevat internetiapteeki, vaid üksnes Terve Pere Apteek OÜ Luunjas ja Kavastus asuvaid haruapteeke, kus patsientidel ei ole tagatud nõuetekohane apteegiteenus.

Luunja vallavanem: maaelu suretamine ei tohiks nii lihtsalt käia

Luunja ja Kavastu apteekide sulgemine on kohalike inimeste jaoks valulik otsus, mis maapiirkonnale pitseri vajutab, kinnitas Luunja vallavanem Aare Anderson.

"Apteegiteenuse pakkumine on kohalikule inimesele vältimatult vajalik teenus. Luunjas elab ka palju eakaid inimesi, kelle jaoks on ebamugav käia apteegis Tartus, sest neil puudub oma transpordivahend. Just nende jaoks on tegemist kõige suurema probleemiga," selgitas Anderson.

"Olime tõepoolest tänulikud, et ettevõtja nägi vaeva eraldi teenuse tehniliste lahenduste väljatöötamisega, selle asemel, et apteek lihtsalt tööjõu puuduse tõttu kinni panna," rääkis ta. "Sellised uudsed lahendused aitavad maapiirkondadel ellu jääda. Tuua inimese juurde vajalik teenus, et inimene ei peaks minema kuhugi kaugemale, vaid saab selle kätte kodukohas, on hädavajalik. Ootame siin ravimiametilt rohkem kaasamõtlemist ja laiema pildi nägemist – ärakeelamine on alati kõige lihtsam."

Ettevõtja Lilian Saage peab Luunjas Kapteni Keldri kõrtsi ja on ühtlasi Tartumaa arendusseltsi juhatuse liige. Ta nentis, et maapiirkondade elujõulisena hoidmiseks on ülioluline baasteenuste säilimine. Oluline on olla innovaatiline ja leida nutikaid lahendusi teenustele, mis on maal elavale inimesele vajalikud. Riigipoolne hoiak ja sõnum peaks olema pigem lahenduskeskne, mitte piirav.

"Innovatsioon toimub igapäevaselt ja kõigis sektorites otsitakse uuenduslikke lahendusi, et tagada parem elukvaliteet ja ressursikasutus, see käib ka apteegiteenuse kohta. Eesmärgiks on ju see, et maainimesel on mugav maal elada. Kurb, kui riik, kus e-lahenduste võidukäik on erinevates sektorites laialt levinud, ei taha uuendustega apteegiteenuste puhul kaasa tulla,” lisas Saage.