Elu

Suri filmi "Eestlanna Pariisis" täht Jeanne Moreau 

Keit Paju, 1. august 2017, 04:00
"EESTLANNA PARIISIS": Kuigi Jeanne Moreau' (paremal) oli isa poolt Prantsuse ja ema poolt Briti päritolu, mängis ta Ilmar Raagi draamas väliseestlannat Fridat. Pildil koos Laine Mägiga, kes kehastas Frida koduabilist Annet. Laurent Thurin Nal / Amrion
Eile hommikul suri oma kodus 89aastasena Prantsuse filmidiiva Jeanne Moreau, kellele tõi rahvusvahelise edu jumalannaliku naeratusega Catherine’i roll François Truffaut' romantilises draamas „Jules ja Jim“ (1962). Eesti vaatajad mäletavad Moreau’d siiski värskemalt Ilmar Raagi linateosest „Eestlanna Pariisis“ (2012), kus ta mängis väliseestlasest kõrki suurilmadaami Fridat.

„Enne „Eestlanna Pariisis“ võtteid hoiatasid mõned Prantsuse filmitegijad, et Jeanne Moreau'd on võimatu juhtida. Temaga on võimalik ainult koostööd teha,“ meenutab Raag filmitähte. „See oli tõsi. Ta oli kuulus, targem ja vanem, kui mina olin ainult ambitisioonikas filmitegija. Tal olid oma isiklikud deemonid, millega kogu aeg võidelda, aga ta oli igal juhul võitleja.

Kuigi, meie võtete viimasel päeval tuli ta mu juurde, pani oma käe minu käe peale ja sositas: „Ma lasin sul vaeva näha, eks? Aga kõik on okei, sest kõik lõppes hästi.” See oli moment, mida ma iial ei unusta. Aitäh, Jeanne, selle ja kõikide teiste vestluste eest. Ehk sain minagi paremaks inimeseks.“

Ka näitlejanna Laine Mägi, kes mängis filmis „Eestlanna Pariisis“ Moreau’ tegelaskuju Frida koduabilist Annet, meenutab diivat soojade sõnadega, öeldes, et tegu oli suurepärase näitlejaga. „Mul oli ääretult rikastav kogemus temaga koos mängida.“

Kuigi Frida oli filmis nõudlik ja tõrges, tekkis tema ja Anne vahel hea klapp. Hea klapp tekkis ka näitlejannade vahel. Mägi sõnul oli Moreau puhul silmapaistev tema rollile lähenemine ja põhjalikkus. „Tutvusin temaga nii palju, kui võtteperiood võimaldas. Aga me olime ikka tööalased tuttavad. Minul oli temaga väga hea partnerlik suhe. Meil oli väga hea koostöö.“

Jeanne Moreau sündis 23. jaanuaril 1928. aastal Pariisis. Tema prantslasest isal oli pruulikoda ja tema Briti juurtega ema oli kabareetantsija. Teise ilmasõja ajal läks Jeanne’i vanemate tee lahku ja pärast seda elas ta koos emaga. 16aastaselt kaotas tulevane diiva aga huvi kooli vastu, kui juhtus nägema Jean Anouilh’ lavastust „Antigone", mis äratas temas soovi hakata näitlejaks. Peagi astus ta Pariisi konservatooriumi ning 1947. aastal tegi ta teatridebüüdi Avignoni festivalil.

Järgneva 70 lava-aasta jooksul tegi Moreau koostööd paljude tipprežissööridega, nagu François Truffaut ("Jules ja Jim"), Orson Welles ("Protsess", „Kesköökellad“ ja „Surematu lugu") ning Luis Buñuel ("Toaneitsi päevik"). Ka auhindu noppis ta arvukalt, sealhulgas nii mainekalt Veneetsia, Cannes’i kui ka Berliini filmifestivalilt, samuti võitis ta kaks BAFTAt ja teenis oma elutöö eest Euroopa filmiauhinna.

Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni sõnul oli Moreau kino kehastus ja vaba hing, kes alati võimu vastu mässas.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee