Elu

Arhitektid vormivad diskori idee põhjal Ugala teatrist hiiglasliku kose, et seal Viljandi pärimusmuusikafestivali järelpidusid pidada

HEIDY PURGA: mängin öösiti DJna pidudel, et riigikogus mitte läbi põleda (55)

Meisi Volt, 27. juuli 2017, 14:36
Riigikogu liige, DJ ja pereema Heidy Purga mängib muusikat selleks, et ta läbi ei põleks.  Meisi Volt
„Olen Viljandis käinud mängimas väga erinevatel pidudel – folgi ajal ja ka niisama. See on inspireeriv olnud kõik need umbkaudu kaheksa aastat. Kui ma hakkasin DJna käima, siis nägin võimalusi, mida mina teeks teistmoodi,“ räägib Viljandi pärimusmuusikafestivali ehk folgi ametlike järelpidude korraldaja Heidy Purga (42). Riigikogulasest DJ juhtimisel peetakse järelpeod sel reedel ja laupäeval Ugala teatris, kuhu on selleks puhuks püstitatud mitmekümnemeetrine arhitektuuriinstallatsioon „Kosk“.

Heidy Purga lastele oma DJ-töö eripärasid selgitamas. Meisi Volt

Samal teemal

Meenub sulle mõni äge folgi järelpidu?

Meeldejäävamaid on olnud kaks. Üks oli lennukitehases folgi enda korraldatud ametlik järelpidu. Nad kutsusid mind sinna DJks ja sellel päeval, kui ma kohale jõudsin ja õhtul mängima pidin, vaatasin seda kava ja nägin, et nad on pannud mind välismaa peaesinejaga ühele ja samale kellaajale mängima erinevatesse saalidesse. Mõtlesin, et see on väga hea väljakutse ja tegelikult ei ole mingit traagikat.

Selle asemel, et sõpradega enne pidu mõnusalt aega veeta, lukustasin end sõbranna majja tuppa kinni ja lihtsalt harjutasin oma miksi ja setti. Ma ei ole niimoodi peoks ette valmistanud nagu siis. Harjutasin nii, et kui ma sinna läksin ja peo ära tegin, siis minu saal oli rahvast täis, peaesineja saalis oli pisut rahvast. Järgmine päev, kui Viljandis ringi kõndisin, siis noored tulid minu juurde, surusid kätt ja tahtsid kallistada. See oli nende jaoks nii tore olnud.

Teine pidu – seda on raske sõnadega edasi anda, aga Välgu klubis, seltsimajas olid erinevad tasandid. Kui ma puldist silmad tõstsin, siis inimesed tantsisid igal pool – põrandal, laval, laudade peal. See oli väga tore. Suvine Viljandi ja folgiaegne õhustik on väga eriline.

Riigikogu liige, DJ ja pereema Heidy Purga mängib muusikat selleks, et ta läbi ei põleks.  Marianne Ubaleht

Mis on sinu silmis tõeliselt hea peo retsept?

See on võtmeküsimus, sest kui me seda teaks, siis me teeksime kõik seda. See on pidev otsimine. Viljandi juures inspireerib mind võimalus teha midagi teistmoodi. Festivali ööprogrammi tegemiseks oleks mul olnud palju lihtsamaid, traditsioonilisemaid variante, aga see linn, loodus, inimesed, festival ja võluõhk on andnud mulle teistsuguse lähenemise ja vaatenurga. Mis oleks lihtsam, kui panna esinejad plakati peale ja plakatid linna peale? Folk ja Viljandi väärivad siiski enamat.

Otsisin inspiratsiooni kaua aega. Ma teadsin umbes, mida ma tahan teha: et seal oleks midagi veel lisaks muusikale. Midagi, mis oleks unikaalne ja eestilik. Plõks käis mul ära Veneetsia biennaalil – mööda näitusi käies leidsin enda jaoks fookuse ja tohutu inspiratsiooni. Mind inspireerib kaasaegne kunst, see on minu jaoks oluline ja ühiskonnas hetkel alahinnatud. Fookuseks tuli minu jaoks vesi ning seejärel leidsin noored arhitektid Grete Veskivälja ja Eve Kompi, kes tegid minu idee põhjal installatsiooni.

Riigikogu liige, DJ ja pereema Heidy Purga mängib muusikat selleks, et ta läbi ei põleks.  Marianne Ubaleht

Kuidas see hakkab seal välja nägema?

Ugala teater on oma arhitektuurilt treppimeenutav, astmeline maja – ta meenutab kose jalamit, nii et Ugalast saab kosk. Katuselt jookseb 70 meetrit pikk kosk alla tiigini. Vesi on unikaalne vara, millega meil on veel üsna hästi, kuid mujal maailmas on sellega suur probleem. Vesi seob Lõuna-Eesti keskkonda, loodust ja muusikat, veest tekib rütm ning kõik need osad haagivad kenasti kokku.

Ruumid on valitud nii, et kõik on klaasseinaga. Ükskõik kus sa majas viibid, muusikat naudid, siis sul on silmside selle kosega, sa näed, mis väljas on ja inimesed näevad sisse. Kose vslmistamiseks kasutame põllumeeste katteloori, mis tõmmatakse noortele taimedele meie põldudel külma kaitseks peale. Seda kulub installatsiooni jaoks üle kahe kilomeetri. Meist ei jää jäätmeid maha, pärast on kõik selle installatsiooni osad taaskasutatavad. Katteloor läheb pärast tükkidena põllupidajatele.

Sul on ka oma pidudesari Must mesi“. Kui üldiselt pidudest rääkida, siis mis võiks olla nende tulevik? Milliseid uusi suundi ja trende sina näed?

Ma muusikaliselt ei oska ennustada. Alati on mingid suured voolud olnud. Kui Tallinnas vaadata, kuhu inimesed suunduvad ja mida otsivad, on need ikkagi unikaalsemad lahendused, sest tavalised ideed väga enam ei tööta. Tavalisele klubile on kindlasti ka kontingenti, aga minu tegevusväli jääb sellest valdkonnast eemale.

Sa käid plaate mängimas, inimesed lõõgastuvad sinu pidudel. Kuhu peole sa ise lähed, kui soovid tantsida? Kas sa üldse viitsid pidudel niisama käia?

Eks ma ikka käin aeg-ajalt. Kõigepealt ma mõtlen, et tahaks enda pidusid selliselt teha, et tahaks ka ise sinna minna. Nad jäävad üsna sarnasesse muusikaampluaasse. Mulle meeldivad „Tiksu“, „Kalamari Uniooni“ peod. Teised üritused on pigem sellised, kus käin välismaal, pigem teknopeod. Kõige rohkem olen sellistel üritustel käinud Berliinis ja Barcelonas.

Põhiline võti on inimesed, kes seal peol on, ja muu on kõik korraldaja enda teha. Kui ümbruskond ei anna võimalusi, siis pead ise panustama, et seal hea olla oleks – et seal oleks positiivne, sõbralik ja natukene teistmoodi. Emotsioon on praegu olulisem kui traditsiooniline käitumine. Inimese kõnetamine ja külastaja enda lainesagedusele toomine on väga oluline. Seda on ebamugav, tülikas teha, see on lisatöö ja teinekord sa ei tea ka, mis see täpselt on. Alati tahetakse peale muusika midagi veel. Tehnoloogia on meid viinud sinna, et see tekitab aina rohkem näljatunnet.

Sa toimetad riigikogus, sul on pere ja elad DJna aktiivset ööelu. Kuidas sa seda jõuad?

Ma teen seda sellepärast, et ma läbi ei põleks. Muusika osa on mulle väga oluline ja oli eriti tähtis esimestel riigikoguaastatel. Ma avastasin, et mängin rohkem kui varasemalt. See oli alateadlik valik, mul oli seda tarvis teha. Jah, see on mõnikord raske, aga õnneks on mul selline pere. Ma saan seda tänu oma mehele lubada. Muidugi ei saa ma kõiki nädalavahetusi täis laduda ja sel ei oleks ka mõtet, sest see on ikkagi mu hobi, mitte töö. Õnneks saan valida kohti ja kelle kutsele vastan. Muidugi ma olen mõnikord väsinud, aga DJd ja muusikud, kes seda loevad, saavad kindlasti aru, et see, mida sa ühelt õhtult saad, võib sind kanda nädalaid. Kui annad endast maksimumi ja see töötab, siis sa saad vastu nii palju, et seda ei kompenseeri mitte mingi asi. See on mingi maagia, mis toimib.

Kujutan sind juba ette 70aastase vanaemana plaate keerutamas.

Olen mõnele sõbrannale naljatledes öelnud, et kui see muutub imelikuks, siis palun öelge mulle.

***

Millised oskused peavad olema DJ-ametis?

Üldiselt Heidy sõnul pidudel kohapeal tehnika olemas, millega mängida: „Kui ise teed pidu, siis ise tellid tehnika.“ Kodus on ilmselt igal tõsiseltvõetaval DJ-l mängijad olemas, mille peal harjutada. „Eks peaks muidugi rohkem harjutama, aga ma õpin väga palju töö käigus ja mul ei ole kunagi ettevalmistatud sette,“ räägib Heidy, et diskor peab tundma muusikat ja teadma oma publikut. „Kõigepealt vaatad, kes on tulnud ja siis mõtled, mida neil on vaja. See on põnev töö ning see on ka üks põhjus, miks ma ei käi suurtes klubides mängimas,“ peab naine selliseid lahendusi palju põnevamaks.

Enne pulti astumist võtab Heidy kodus aega keskendumiseks, et segamatult kott kokku panna: „Pean end korraks mõtlema sellesse kohta, kuhu ma lähen. See häälestumise hetk on ülioluline.“Heidy muusika on põhiliselt vinüülidel, kuigi mängib ka konsoolil. „Nad küll kuluvad ja saavad mängides palju vatti. Minu vinüülid on enamasti vanad ja siis pressiti neid teistmoodi ning nad ei kõla enam nii kvaliteetselt,“ räägib DJ, et vinüülidega mängib ta olenevalt olukorrast. „Kõige rohkem tellin ma vinüüle internetist, aga käin ka Madis Nestori plaadipoes Biit Me,“ lisab Heidy, et ka teiseringiplaadipoed on head.

Millised oskused on kõige olulisemad? Kas lugude kokku miksimine? „Kõigepealt peab sul olema midagi öelda ja pakkuda. Siis muutuvad asjad detailsemaks ja lähevad tehniliseks edasi. See on juba väga hea, kui oled hea miksija ka. Oluline on, et sa tunned muusikat selle sõna igas tähenduses, et sa tead, mis sul on ja kuidas nad kõlavad, moodustavad terviku,“ räägib Heidy, et neid inimesi on vaja armastada, kellele seda tööd teed. Muu on kõik tehniline.

Kuna töö on raske, siis on naissoost DJsid kõvasti vähem kui mehi. „See on füüsiliselt raske ja naisi koheldakse teistmoodi,“ tõdeb Heidy, et paljud naised lähevad välja seksuaalsuse peale: „See on igaühe enda valik, aga see on liiga kerge valik, see ei ole jätkusuutlik.“

Alustaja DJ tehnika ei maksa naise sõnul tänapäeval enam palju: „Uut tehnikat toodetakse suurtes kogustes kiiresti juurde ja igaüks leiab endale taskukohase variandi,“ räägib Heidy, et alguses saab osta ka alla 100 euro eest vanema ja toimiva puldi. Kõigepealt tuleb aga õppida muusikat tundma ja siis minna üle tehniliseks.

55 KOMMENTAARI

a
ahah 28. juuli 2017, 18:17
ja kes sul käskis sinna riigikogusse ronida?! Tolku kummipartidest pole, maksumaksja rahast vaid kindel sissetulek. Mine ja keeruta oma plaate edasi, ei pea oma deprekas peaksest siis enam paragrahvidega vaevama. Anna kannatust!!
m
Meisi! 28. juuli 2017, 14:39
Saada parem konto number kui temast räägid--sõbrannad Elvast
Loe kõiki (55)

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee