Eesti uudised

ELLUJÄÄMISTARKUSED | Taimeteed, mis kosutavad keha (1)

Kristjan Prii, 4. august 2017, 18:58
Foto: Kristjan Prii

 Aeg-ajalt tuleb ikka metsas käia, mis iganes põhjusel. Kui aga jahedus naha vahele poeb, siis on õige aeg teha üks kuum teejook. Metsas leidub selleks piisavalt vahendeid. Kaitse Kodu! teeb väikese ülevaate.

Samal teemal

Teejoogist räägime sellepärast, et kohv ja päris tee sisaldavad kofeiini, mis on küll teataval määral virgutava toimega, kuid ei ole meie tervisele kõige parem. Vabas looduses leiduvaid taimi kasutades tuleb alati valmis olla katsetamiseks, sest nii retseptid kui ka maitsed on erinevad. Mõnda taime pole vaja kaua keeta, piisab vaid kuuma vee pealevalamisest, teisi seevastu tuleb jätta tundideks tõmbama. Loomulikult peab olema ka tähelepanelik, et vesi ja taimed oleksid piisavalt puhtad. Samuti sõltub palju korjamise aastaajast ja kohast.

Vaatame nüüd lähemalt, kuidas valmistada mõnda lihtsat teejooki ning millist mõju need meile võivad avaldada.

Männiokkatee

Männiokkateed võib juua rahulikult aasta ringi. Kui päevas on hea ära juua 2 liitrit vett, siis sobib see tee hästi, et rahuldada ühtlasi C-vitamiini vajadus ja pealekauba anda natuke lisaenergiat. Nagu kõikide taimede puhul, on ka männiokastest võimalik kasulikke elemente kätte saada alternatiivseid meetodeid kasutades, näiteks purustades – okkaid ei pea kaua keetma, piisab kuuma veega ülevalamisest ja mõneks tunniks tõmbamajätmisest.

Poole liitri vee kohta kulub 0,4 liitrit okkaid, mida tuleb keeta 15 minutit. Tulemuseks on jook, milles leidub ligi 25 mg C-vitamiini, palju kaaliumi ja tsinki. Lisaks sisaldab jook umbes 1,5 suhkrukuubiku jagu ehk ca 20 kcal suhkrut.

Männiokkateele võib maitse parandamiseks alati lisada sidrunit ja mett. Ning kui jook sai kole kange, võib seda veega lahjendada nagu siirupit.

Kuuseokkatee valmistamine käib samamoodi, kuid jook ise maitseb pisut teisiti 

Foto: Kristjan Prii

Vaarikajook

Vaarikajook on suurepärane ja aitab väga paljude hädade vastu, reumast vistrikeni. Vaarikas aitab väsimusest üle saada, on valuvaigistava toimega ja aitab külmetushaiguste korral nii köha leevendajana kui ka palaviku alandajana. Sellest tulenevalt ei tasuks seda juua päevas üle poole liitri. Vaarikajook ajab ka higistama, mistõttu talvel tuleks leida selle nautimiseks rahulikum hetk.

Joogi valmistamiseks talvel võta värskeid vaarikavarsi, suvisemal ajal kasuta lehti, võrseid või marju. Poole liitri joogi jaoks läheb tarvis väikest kimpu paraja pikkusega oksi, mida tuleb keeta seni, kuni vesi omandab punaka tooni.

Vaarikavartest võib teha ka tõmmist. Selleks purusta varred ja hoia neid paar tundi soojas vees. Pikem ja põhjalikum töötlus teeb joogi ka kangemaks.

Valmis vaarikajooki võib maitseks lisada ka männiokkateele.

Foto: Kristjan Prii

Mustpässikutee

Mustpässik on puuseen, mis looduses näeb välja nagu mustakspõletatud tükk puu küljes. Enamasti leidub seda kaskedel, kuid ka mujal. Seene kasutusvaldkond on väga lai – kuuma joogina, tule süütamiseks, viiruki asemel jne. Tuhaga saab end ka väga hästi pesta.

Joogi tegemiseks piisab umbes 3 x 3 cm seenetükist, mida tuleb 2–3 liitris vees keeta 5–15 minutit.

Foto: Kristjan Prii

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee