Kommentaar

Küsitlus | Kas Raadi memoriaal tuleb ERMi juurest ära viia? (28)

Arvamustoimetus, 25. juuli 2017 17:25
Õhtuleht küsis riigikogu fraktsioonide esindajatelt, kuhu tuleks viia Raadi pargis asuv punamonument, mille praegune asukoht häirib lähedalasuva Eesti Rahva Muuseumi direktorit Tõnis Lukast.

Kuju asukoht riivab tundeid

Raivo Aeg, Isamaa ja Res Publica Liit: Minu seisukoht on, et selline kuju ei sobi sinna. ERM on loodud eestluse ajaloo kajastamiseks ja rahvusliku identiteedi määratlemiseks. Okupatsioonivõimude püstitatud monumente võib küll säilitada, aga seda kohtades, kus nende olemasolu ei riiva meie tundeid. Sobiva koha peavad leidma linnaruumi planeerijad koostöös kohaliku kogukonnaga.

ERM on suurem kui punamonument

Samal teemal

Krista Aru, Eesti Vabaerakond: Olen ka varem öelnud, et ERM on palju suurem kui punamonument. Las see seisab rahulikult, kus on. ERMi see ei sega.

Ajalugu ei saa kustutada

Toomas Jürgenstein, Sotsiaaldemokraatlik Erakond:  Monument on osa valusast ajaloost, mida me ehk meelsasti meenutada ei taha, kuid millest ühtegi salmi enam välja ei võta. Vahel olen sellest monumendist mööda sörkides mõelnud ka lihtsõdurite peale ja meenutanud, kuidas Clive S. Lewis kirjutas oma raamatus „Lihtsalt kristlus“ leppimisest teispoolsuses: „Olen sageli mõelnud, mis siis oleks saanud, kui me Esimeses maailmasõjas mõne noore sakslasega teineteist vastastikku tapnud oleksime ja siis pärast surma kohtunud. Ma ei suuda uskuda, et kumbki meist oleks pahandanud või isegi imestanud. Ma arvan, et me oleksime selle kõige üle naernud.“ Loodan südamest, et Lewise usku leppimisse võib laiendada ka Teise maailmasõja kohta. Seega mina seda monumenti ei liigutaks.

Muuseum jääks vaesemaks

Heimar Lenk, Eesti Keskerakond: Arvan, et me peaksime lõpuks loobuma sõjast ausammaste ja kivist kujudega. Las nad seisavad rahus ja räägivad meile oma lugu. Las nad meenutavad aegu, mis on kord olnud. Las nad panevad meid mõtlema ajaloo keerdkäikudele, mida noored oma silmaga näinud pole. Mina kihutan autoga uutest ausammastest mööda, kuid kui mõne kõrvaltee ääres näen põõsaste vahel Nõukogude või sõjaaegset monumenti, siis pean kindlasti kinni ja lähen lähemalt uurima. Millest see halliks tõmbunud kuju pajatab? Miks ta siin seisab? Kuidas tal on õnnestunud püsti jääda? Väga põnev. Meil pole mõtet endisi aegu häbeneda ja mälestust neist hävitada.

Me ju kritiseerime ISISe terroristide julma käitumist Assüüria kujude lõhkumisel ja Mosuli linna kultuuriväärtuste hävitamisel. Ärgem siis ise seda tehkem. Minul näiteks on äärmiselt kahju, et lõhkusime ära nn Karla katedraali Tallinnas ja hävitasime Viru hotelli unikaalse sisekujunduse. Nüüd teeme maatasa ka Tallinna Kaubamaja. Ma küsin: kas Eesti Rahva Muuseum saaks paremaks, kui punamonumendi maha võtame? Arvan, et muuseum jääks vaesemaks.

Monument sobib kalmistule

Jaak Madison, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond: Ma arvan, et punaokupantidele püstitatud ausambad oleks pidanud ammu maha võtma. Nii nagu ei sobinud Punaarmee sõduri monument Tallinna kesklinna Tõnismäele, ei sobi see ka Eesti Rahva Muuseumi külje alla. On kahetsusväärne, et Eestis aktsepteeritakse igal aastal 9. mai üritusi, millega põlistatakse punase katku hävitustööd, kuid samal ajal on unustusse lükatud Eesti vabadusvõitlejad, kes sõdisid Sinimägedes Punaarmee vastu. Kui teisaldamisest rääkida, siis hukkunuid peaks mälestama kalmistul, seega ka see monument võiks leida endale nurga mõnel kalmistul.

Punamonumendid vajavad teemaparki

Madis Milling, Eesti Reformierakond: Olen seda meelt, et Raadi punamonument kui Nõukogude aja relikt ei sobi ERMi kõrvale. Erinevalt Tõnismäel seisnud pronkssõdurist, mis oli hauatähis, ei ole Raadi monumendi koht ka kaitseväe kalmistul. Monumendi hävitamise poolt ma ei ole – me ei pea käituma nii nagu punased, kes 1940. aastal ja hiljem hävitasid 162 meie Vabadussõja monumenti. Sarnaselt Lätiga võiks Eestisse luua teemapargilaadse koha, kuhu koguda kõik nõukogude aja monumendid. Näiteks kujundada selleks kas või Maarjamäe kompleks.

Punamonument irvitab meie rahva saatuse üle

Henn Põlluaas, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond: Punaarmee võitu, okupatsiooni ja Nõukogude režiimi ülistavate ausammaste koht ei ole Eesti avalikus ruumis, olgu selleks kohaks kas või kalmistu. Kõik sellised monumendid ja väiksemad mälestuskivid, mida on üle Eesti kümneid kui mitte sadu, oleks pidanud eemaldama juba pärast Eesti iseseisvumist. Eriti kohatu on punamonument Eesti Rahva Muuseumi territooriumil. See mõjub küüniliselt ja meie rahva saatuse ja püüdluste üle irvitamisena. Toetan igati ideed kõnealune monument teisaldada. Kahtlen aga selles, kas seda on mõtet täies mahus kuskile uuesti püstitada. Kui siis maksimaalselt vaid keskmine osa Ajaloomuuseumi juurde Maarjamäele, kuhu on selliseid monumente koondatud. Samas ei näe ma Raadi monumendil säärast kunstilist väärtust, et ta tegelikult säilitamist vääriks. Las vajub see märk parem unustusse.

Teisaldamine õhutaks rahvuslikke erimeelsusi

Marika Tuus-Laul, Keskerakond: Me ei saa ajalugu olematuks teha ja pole mõtet seda ka ümber kirjutada, nagu mõnedes õpikutes püütakse. Pole mõtet rahvuslikke erimeelsusi õhutada. Selline vastandumine ohustab otseselt Eesti julgeolekut. Mäletame, mis juhtus Pronkssõduri pimeduse katte all teisaldamisega, kuigi oli olemas ka samba rahuliku teisaldamise plaan, mida oleks tehtud koos kirikutegelastega. Selline kava oli väga täpselt välja töötatud, aga üks erakond tahtis teisaldamise oma kontole kirjutada ja tulemuseks on praeguseni kestev ühiskondlik polariseerumine ning eestlase ja mitte-eestlaste vastastikku negatiivsed hoiakud, sisepinged jm. Eesti riik pole veel kaugeltki valmis, seega tegelgem praeguste ja tuleviku probleemidega!

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee