Eesti uudised

Ränka haigust põdev kunstnik Margus Elts: „Varsti olen jälle jalul!“ (10)

Katrin Helend-Aaviku, 24. juuli 2017, 19:11
JUUBELDAMAS: Kunstnik Margus Elts (fotol vasakul) kosub pärast rakusiirdamist, mis oli tema viimane võimalus taas jalgele tõusta.Foto: Erakogu
„Kui jäin pärast heade rakkude tagasisüstimise protseduuri üksi oma palatisse, olid mu tunded nii head, et ma ei suutnud kuidagi nutmist tagasi hoida ja lihtsalt pillisin,“ kirjeldab kunstnik Margus Elts toibumist rängast haigusest.

Aprillis kirjutas Õhtuleht kunstnikust ja endisest DJ-st Margus Eltsist, keda kuri tõbi sclerosis multiplex oli koju nelja seina vahele aheldanud. Mehe suurimaks sooviks oli ühel päeval minna koos naise ja lapsega kohvikusse ja loomaaeda. Ta võttis nõuks astuda riskantse sammu ning proovida lähedaste ja sõprade õhutusel rakusiirdamist Moskva kliinikus. See oli tema viimane võimalus.

„Mul ei ole mingit muud võimalust. Ma kas kõngen taha tuppa ära või keegi peab mind edaspidi koguaeg tassima. Aga see pole mingi elu. Seepärast võtangi selle riski,“ ütles Margus aprillikuus.

Heategijate abiga sai ta kokku raviks vajaliku summa ja lendas 4. juulil Moskvasse.

Margusele tehti kohe järgmisel päeval pärast kliinikusse jõudmist palju erinevaid analüüse ja teste. Tulemustest pidi selguma, kas ta pääseb ravile või mitte. Tema suureks rõõmuks olid testide tulemused väga head. Kuigi ta oli n-ö piiripealne patsient, ütles arst, et põhjus, miks ta Marguse ravile võtab, on see, et ta pole oma haiguse ajal medikamente tarbinud ja tänu sellele on ennast vähem kahjustanud.

„Mul oli hea meel, et midagi olen ma selles võitluses ka kümnesse pannud ja seda puhtalt oma sisetundest. Tahan tänada siinkohal oma kallist kaasat, kes on mind suunanud õigele toitumisele. Tänu temale ma üldse siin Moskvas olen, sest tema oli see, kes seda asja uurima hakkas,“ kirjutab Margus oma blogis.

„Peale seda, kui olime arstiga käed löönud ja kallistanud, kaotasin ma nii inglise kui ka vene keele oskuse. Tahtsin talle veel midagi öelda, aga kuna olin nutu äärel, ei tulnud sellest midagi välja. Olin pärast seda vestlust oma tuppa jõudes nii õnnelik – nagu liblikad keerleksid kõhus ja süda kloppis. Ütlesin endale – let`s go!“

8. juulil võeti Marguselt seljaajust välja need vajalikud rakud, mis talle hiljem pärast neljapäevast keemiaravi uuesti tagasi süstiti. „Nendest rakkudest nopitakse välja toredad ja heatahtlikud libled, kes minuga koos uut elu alustavad. Kollid nopitakse välja ja saadetakse kes-teab-kuhu. Mul on vaja koguda kaks miljonit liblet iga kehakilo kohta – ühesõnaga korralik kamp,“ kirjutas ta sellest enne protseduuri oma blogis.

Nädalapäevad hiljem juubeldas Margus Facebookis: „We did it! New B-Day 19.07.2017.“

See oli päev, kui süstiti tagasi tema n-ö head rakud. Tema uus sünnipäev.

„Oeh, see tunne oli nii vabastav ja samas ulmeliselt intensiivne. Tundsin, kuidas keemia minust hetkega välja löödi. Appiiii... milline vabanemise tunne!“ seisab Marguse blogis, et pärast seda 30minutilist protseduuri soovisid kõik talle palju õnne nagu sünnipäeval kohane.

„Kui jäin pärast seda üksi oma palatisse, olid mu tunded nii head, et ma ei suutnud kuidagi nutmist tagasi hoida ja lihtsalt pillisin…Oeh see oli hea!“ kirjeldab ta blogis oma emotsioone.

Viis päeva tagasi tegi Margus juba oma esimesed sammud käimisraamiga.

„Aga pikk tee on veel minna. Arvan ise, et üks aasta läheb veel, kuna nüüd hakkab peale füüsiline treening,“ ütleb Margus Õhtulehele.

Oma blogis aga soovib ta kõigile: „Olge värvilised!“ Tema ise on.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee