Eesti uudised

Muuseumid kinnitavad, et renditõusu katmiseks nende omavahendeist ei piisa  

RAHA ÜHEST TASKUST TEISE: riik tõstab muuseumite üüri ja maksab ise hinnatõusu kinni (22)

Denes Kattago, 21. juuli 2017, 17:57
Liisi Eesmaa näituse avamine KUMU jalakäijate tunnelis. Martin Ahven
Lähenev rendihinna tõus teeb muuseumitele muret, sest kui pileti hinda veelgi tõsta, jäävad näitusehuvilised inimesed ukse taha. Riik rahustab, et pole hullu - rent on igal aastal kerkinud, küll tulete ka nüüd toime.

Piletihinnad on Eestis niigi kõrged. Mis saab tavakülastajatest ja lastega peredest, kes tahavad veeta nädalavahetust kultuurselt selle asemel, et külastada kaubanduskeskust?

Eesti Kunstimuuseumi juhatuse liige Sirje Helme räägib Õhtulehele, et neil on kaks lepingut Riigi Kinnisvara AS-iga (RKAS) hoonete rendiks - KuMu ja Mikkeli muuseumi suhtes, kus on sätestatud, et RKAS saab rendi hinda tõsta juhul, kui kultuuriministeerium seda aktsepteerib ning riik vastava summa ka muuseumi eelarvesse lisab. Erimeelsuste korral pöördutakse rahandusministeeriumi poole.

Eesti Kunstimuuseumi juhatuse liige Sirje Helme: "Ma väga loodan, et must stsenaarium ei käivitu."  PRIIT SIMSON / Ekspress Meedia

Samal teemal

Helme: piletihinna tõus jätab huvilised ukse taha

Muuseumid ei suuda üha tõusvaid rendisummasid lihtsalt oma eelarvest maksta, kui see ülalkirjeldatud viisil ei toimi. Näiteks kulutused teadustööks, uuringuteks, projektideks kaetakse EKM-is omatulust.

"Kui RKAS-i rendi tõusu arvelt suurenevad halduskulud, siis on küsimus, millistest vahenditest ja mille arvelt see kaetakse? Kas siis on nii, et Eesti muuseumid, mis on teinud meeletuid pingutusi, et töötada kaasaegsel tasemel ja saavutanud ka edu, mida näitavad ka üha tõusvad külastajanumbrid, hakkavad töötama peamiselt selle nimel, et oma rendikohustusi täita?“ kurdab kogu oma elu kunstile pühendanud Sirje Helme.

Ta leiab, et üürihinna tõusust johtuvalt pole ka piletihinna tõus mingi lahendus, sest see võib kaasa tuua külastajate arvu languse, mis omakorda hoopiski vähendab omatulu ning jätab muuseumi käsutusse vähem vahendeid põhitööks. Ei saa hästi enam külastajatele atraktiivseid üritusi-näitusi korraldada ja sellega kärbitakse inimeste kultuurilise vaba-aja veetmise võimalusi.

Üks KuMu näitusesaalidest. Ilmar Saabas / Ekspress Meedia

Helme arvates on riigil vaja mõistlikku tulevikku vaatamise poliitikat ja analüüsi.

ERM-i direktor keerab emotsioone maha

Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktor Tõnis Lukas arvab, et kuna üüri maksmisel on kokkulepe, et see kaetakse automaatselt rahandusministeeriumi (RM) poolt kultuuriministeeriumile (KM) arvestatud eraldisega, siis ERM otseselt seda kandma ei pea.

ERMi direktor Tõnis Lukas: "Peaasi, et ministeeriumid peaksid oma lepetest kinni."  Aldo Luud

„Küll aga ei ole mõeldav, et üüri tõstetakse nii, et kultuuriministeeriumi eelarvele järgmiseks aastaks valitsuse poolt raha juurde ei anta, sest eelarve otsused pole ju praegu veel selged. Sel juhul pingestaks see kindlasti kultuuri rahastamist üldiselt ja vähendaks ka ERM-i võimalusi oma plaanidele riigilt rahalist tuge saada.“

See stsenaarium viiks KuMuga samasse olukorda ja sunniks ERMi veel rohkem ise raha teenima, et endale rahva poolt pandud ülesandeid täita – uusi näitusi teha, inimestele palka maksta ja muuseumi pidevalt edasi arendada.

Probleem tekiks siis, kui RM ei eraldaks KM-ile üüri tõusu kulude katteks vahendeid ja KM peaks leidma need vahendid muu kultuuriraha arvelt. „Siis väheneksid ka ERM-i võimalused riigieelarvest oma põhitegevusteks toetust saada. Aga see oleks ju täiesti kokkuleppe rikkumine ja seda ei tahaks uskuda,“ ütleb Lukas ja lisab, et nii kaua kuni ministeeriumid peavad kokkulepetest kinni, ei too ainuüksi üürihinna tõus kaasa ERM-i piletihinna tõusu.

Meremuuseumi teadur ja kapten Vello Mäss: "Mereekspeditsioonidele tuleb kriips peale tõmmata."  Tiit Blaat / Ekspress Meedia

Alarahastatust jätkub ja teadustööks vahendeid pole

"Inimeste arvates, kes hoiavad meremuuseumi rahakotti, käivad mereuuringud muuseumile üle jõu ja need tuleb lõpetada kui mitteprioriteetsed. Näiteks on majanduslikel kaalutlustel loobutud vanaks jäänud uurimislaeva Mare edaspidisest majandamisest,“ kurdab muu hulgas ka Mare kapten Mäss, kel on tähelepanuväärseid saavutusi uppunud laevade ja lennukite otsimisel enam kui 30 aasta vältel. Loobuda tuleks siis ekspeditsioonidest paljastamaks uppunud vrakkide saladusi.

Meremuuseumi direktor Urmas Dresen.  HEIKO KRUUSI

Direktor Urmas Dresen lisab, et mängus pole vaid tarbijahinnaindeksi järgne reguleerimine 2,2 %, vaid paljuenamat. „Siiani on meie puhul alates 2014.aastast olnud tegemist rahandusministeeriumi kaudu läbi kultuuriministeeriumi asutuse iga-aastasele riigieelarvelisele toetusele lisatud majandamiskulude kulureaga – vahendid RKAS-ile. Usutavasti siiski valitsuses lahenduse leidmisega tegeletakse, aga eks selgus saabu järgmise aasta riigieelarvega.“

Kultuuriministeeriumi juhid minister Indrek Saar ja kantsler Paavo Nõgene: "Enne ootame ikka eelarve ära."  Teet Malsroos

Kultuuriministeerium: RKAS ei peaks rongi ees jooksma

Kultuuriministeeriumi kantslerile Paavo Nõgenenile ei meeldi, et RKAS kiirustab sündmustest ette ja soovib eelarve ära oodata. Probleemiks on just aeg, mil RKAS soovib kinnitust uutele üürihindadele, sest ministeeriumi asutused ei saa seda suurendada enne, kui selleks on nähtud ette täiendavad vahendid riigieelarves. Riigieelarve aga kinnitatakse riigikogu poolt alles detsembris.

"Peame oluliseks teha asju õiges järjekorras, sest mõistetavalt ei saa me võtta endale täiendavaid kohustusi enne kui selleks on ette nähtud täiendavad vahendid. Kõige lihtsam lahendus on, et RKAS saab kinnituse uute üürihindade sobivuse kohta peale järgmise aasta riigieelarve vastuvõtmist riigikogu poolt," on Nõgene realist.

RKAS-i juhatuse liige Tanel Tiits: "Me ei taha kellelegi liiga teha."  Ilmar Saabas / Ekspress Meedia

RKAS: paanikaks pole põhjust

RKAS-i juhatuse liige Tanel Tiits rahustab olukorra maha ja ütleb, et üürihindade tõus on iga-aastane praktika, mis vastavuses majandusnäitajatega. „Siin pole ju midagi ebatavalist, mulle oli väga üllatav saada sel nädalal meediapäringuid. Meie ei taha kellelegi liiga teha,“ ütleb Tiits.

Ta lisab, et iga-aastase üürihinna tõusu taga on juba kuus aastat kehtiv määrus. Üürihinda ei tohi tõsta üle 3 protsendi, ülejäänud tingimused määrab kindlaks RKAS-i ja muuseumi vahel sõlmitud personaalne leping.

Kokku koos muuseumitega on RKAS-il hetkel hallata 2 miljonit ruutmeetrit pinda.

22 KOMMENTAARI

r
ri 24. juuli 2017, 12:52
exeli tabeliga kõigile võrdselt? rks on äriettevõte ja seda nagu oodati aga kultuuripoliitika eest ei seisa keegi. seda peaks veel ütlema et mujal päevapileti või sarjapileti ostes tuleb kokkuvõttes odavam kui kodus.
h
HDD 22. juuli 2017, 15:30
ERM on kahjumis, nüüd tehakse vangerdus et valimiste ajal pasundada kui hästi kõik on
Loe kõiki (22)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee