Maailm

Putini karm kriitik USA senaator John McCain võitleb ajuvähiga (21)

Allan Espenberg, 21. juuli 2017, 19:09
VIHAVAENLASED: Venemaa president Vladimir Putin ja USA senaator John McCain. Foto: Reuters/Scanpix
Neljapäeval tuli ootamatu teade, et USA kauaaegne senaator John McCain võitleb ajuvähiga. 80aastane senaator on üks kompromissitumaid ja julgemaid Vladimir Putini kriitikuid Ameerika Ühendriikides. Senaator lubas, et pöördub pärast ravikuuri lõppu tööle tagasi.

Sel ajal, kui Ameerika Ühendriikide praegune president Donald Trump kohtus kaks nädalat tagasi Hamburgis Vladimir Putiniga ja kavandab ajakirjanduse andmetel suhete mõningast soojendamist Venemaaga, on Vabariikliku Partei 80aastane mõjukas senaator John McCain Venemaa ja eeskätt selle presidendi vastu eriliselt kuri.

Samal teemal

Venemaa ajakirjanduses räigeks russofoobiks, hullumeelseks, vaimuhaigeks, matsiks, karikatuurseks sõgedikuks, maniakiks, imbetsilliks, demagoogiks ja idioodiks nimetatav McCain on peaaegu igas oma intervjuus või ajaleheartiklis – olenemata, mis teemale see on pühendatud – võtnud vaatluse alla ka Venemaa ja Putini, kusjuures Venemaa presidendi kohta pole tal kunagi midagi head öelda. Putin pole inimesena McCainile kuigi sümpaatne ning tema teod ei väärivat senaatori arvates ei austust ega lugupidamist.

Peab Putinit Islamiriigist ohtlikumaks

Tänavu mai lõpus teatas McCain intervjuus Austraalia tele- ja raadiokanalile ABC, et Putin on kogu maailmale ja rahvusvahelisele julgeolekule märksa ohtlikum kui terroriorganisatsioon Islamiriik (ISIS). "Arvan, et Putin on peamine ja kõige suurem oht. Tõsisem kui ISIS," rääkis McCain.

Senaator tunnistas, et Islamiriigi võitlejad saadavad küll korda jubedaid tegusid, kuid Venemaagi juhtkond on viimastel aastatel püüdnud demokraatia põhiprintsiipe jalge alla tallata, proovides näiteks mõjutada valimiste tulemusi USAs ja mõnes teiseski riigis. McCain möönis, et tal pole tõendeid, et Kremli häkkeritel oleks õnnestunud USA valimisi mõjutada, kuid ta on kindel, et venelased ei loobu ja üritavad mõne aja pärast mõnes teises riigis uuesti.

"Ma pean Putinit, kes lõhestas iseseisva Ukraina riigi ja avaldab survet Baltimaadele, kõige tõsisemaks probleemiks, mis meil praegu on," teatas senaator. Seetõttu peab McCain hädavajalikuks pikendada ja karmistada Venemaa-vastaseid sanktsioone ning rakendada Putini kuritegeliku käitumise tõttu Venemaale veel teisigi karistusi.

Mikuus nimetas McCain telesaates "Fox News Sunday" Putinit bandiidiks, gangsteriks, lihunikuks, kõrilõikajaks ja mõrtsukaks, kes tapab Süürias rahumeelseid elanikke, pommitab Aleppo haiglaid, rikub inimõigusi ja okupeerib Ukrainat. McCaini sõnutsi on Venemaa välisminister Sergei Lavrov aga Putini käpiknukk, propagandist ja käsilane, kellel pole oma arvamust ja kes täidab vastuvaidlemata peremehe korraldusi.

Üks tuntumaid ütlusi Putini kohta pärineb kolme aasta tagusest ajast, kui McCain teatas intervjuus Euronewsile, et kui ta vaatab Putinile silma, siis ta näeb seal kolme tähte. "Need on K, G ja B. Ta on kogenud KGB polkovnik, kes tahab taastada Venemaa impeeriumi," rääkis senaator. "Ma olen šokeeritud sellest, et Putin võib tahta neljandat korda Venemaa presidendiks saada," ütles McCain mõne aasta eest.

Poliitiline vaatleja Douglas E. Schoen on Fox News’is avaldatud artiklis McCainiga ühel meelel selles, mis puudutab Putini ohtlikkust. Autori arvates on islamiohtu võimalik hoida kontrolli all, kuid samal ajal manipuleerib Putin endiselt Euroopa riikidega ja püüab rajada uut maailmakorda. Schoen on kindel, et Putin võib oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks kasutada ka sõjalist jõudu. Kõige ohtlikumaks peab ekspert seda, et Putini autoritaarne valitsemismudel, mis sisaldab lääne- ja demokraatiavastasust ning ettearvamatust, tekitab paljudes inimestes, sealhulgas ka lääneriikides, vaimustust.

Vene poliitikaekspert Oleg Ponomar, keda tema koduleheküljel nimetatakse professionaalseks ja objektiivseks poliitiliseks vaatlejaks, on rääkinud senaator McCainistki: "Putin teab, et teda ei saa ära osta ega hirmutada. John on kolmandat põlve sõjaväelane. Ta vihkab Venemaad siiralt ja kogu südamest. See on isiklik ja kogu eluks. John võitles Vietnamis vietnamlastega, keda NSV Liit õpetas, rahastas ja varustas relvadega. Seega võitles ta seal tegelikult Venemaa vastu. Ja Johni tulistas alla nõukogude (loe: vene) rakett."

McCain pole sellise iseloomustusega päri. Kuigi ta on Putini suhtes ülikriitiline, siis Venemaa ja venelaste vastu polevat tal midagi. "Olen rohkem Venemaa poolehoidja kui režiim, mis teid tänapäeval vääralt valitseb," kirjutas senaator 2013. aastal Vene ajalehes Pravda, lisades, et venelased peaksid elama südametunnistuse, mitte valitsuse ettekirjutuste järgi. Kuid see saavat McCaini hinnangul juhtuda alles siis, kui Putin on areenilt kadunud, sest too võltsib, kontrollib, kiusab, ähvardab, karistab, vangistab, terroriseerib ja mõrvab koos kaaskonnaga.

Eelmisel nädalal soovitas McCain USA Kongressil vastu võtta seadus Venemaa-vastaste sanktsioonide karmistamise ja Ukraina armeele relvade müümise kohta. Ühtlasi peaksid ameeriklased rohkem tähelepanu pöörama Venemaa agressiooni tõrjumiseks Euroopas. McCain tõi näiteks sündmused Montenegros, kus Putin tahtis valitsust kukutada. Tema sõnul demonstreeris Montenegros juhtunu selgelt, milliseid meetodeid võib Putin kasutada läänemaade kahjustamiseks ja allutamiseks.

9. juulil viskas McCain intervjuus telekanalile CBS nalja, et Putin võiks osutada tõhusat abi võitluses küberrünnakute vastu, sest ta tegeleb aktiivselt häkkerlusega. "Me teame, et mullu novembris püüdis Venemaa mõjutada meie valimiste tulemusi. Ja venelastel ei õnnestunud seda teha, kuigi nad tegid selleks väga rafineeritud katseid. Paraku pole nad saanud selle eest senini ühtki karistust," rääkis McCain.

Putin kritiseeris vastu

Kui viie aasta eest hoiatas McCain Putinit võimaliku araabia kevade eest Venemaal, siis vastas viimane sellele väitega, et McCain on pärast Vietnami sõda ja vangisolekut hulluks läinud. Praegu on Putin McCaini suhtes mõnevõrra reserveeritum ega väljendu enam niimoodi.

Juuni keskel Ameerika Ühendriikides esilinastunud režissöör Oliver Stone’i filmitsüklis "The Putin Interviews" tunnistas Putin, et Venemaa presidenti bandiidiks ja tapjaks nimetanud McCain on mõnes mõttes talle isegi sümpaatne ja seda eeskätt patriootlikkuse pärast. Veel hindas Putin McCainis järjekindlust oma riigi huvide kaitsmisel.

Muide, Putin kehtestas McCaini teravate sõnavõttude tõttu tema vastu juba ammu sanktsioonid: tal on keelatud külastada Venemaad, kuid McCain ei võta seda eriti südamesse: „"Ma tunnen selle üle uhkust."

Putini ja tema pressimehe kõrval on mõnikord Venemaa välisministeeriumgi kommenteerinud McCaini väljaütlemisi, nimetades neid solvavateks, labasteks ja mühaklikeks. Samuti on venelased soovitanud McCainil mõistusele tulla ning vähem uimasteid tarbida ja lõplikult joomine maha jätta, siis pidavat ka normaalsemad mõtted pähe tulema. "McCain ei kutsu juba ammu peale kaastunde mingeid emotsioone esile," teatas välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova. Välisminister Sergei Lavrov on aga nimetanud McCaini avaldusi eksootilisteks, mida ei tasu tõsiselt võtta.

Reagani poliitikal on praegugi jumet

McCain kutsus juba Barack Obama valitsemisajal USA valitsust Vene riigi kui eliidivenelaste vastu sanktsioone karmistama. Tema arvates oleks USA pidanud juba ammu välja ütlema oma selge arvamuse KGB polkovniku isevalitsusliku tegevuse suhtes, sest see jätkab vene rahva rõhumist.

McCain on andnud nõu ka president Donald Trumpile, kuidas oleks õigem Venemaaga käituda. Tema meelest peab tapahimulise riiukuke Putiniga rääkima jõupositsioonilt, sest ta ei saavat muust jutust aru. "Me peame kasutusele võtma Ronald Reagani põhimõtte: rahu saab saavutada üksnes jõu abil. Tuleb koguda jõudu ja seejärel Putiniga sotid selgeks teha – see on ainus viis edukas olla," soovitas McCain, kelle arvates on ükskõik milliselt muult positsioonilt peale jõu Putiniga mõttetu suhelda.

Venemaa tapetud opositsiooniliidri tütre Žanna Nemtsova saates esinenud McCain käsitles muude teemade kõrval ka Venemaad ja kiitis taas Reaganit. Samas kutsus ta üles inimesi ja esijoones maailma riikide liidreid nimetama Putinit selliste sõnadega, kes ta tegelikult on. McCain teatas: "Putin on mõrtsukas, bandiit ja KGB produkt, kes püüab keerata iga olukorra enda kasuks. Ma olen näinud kolme presidenti – Bushi, Clintonit ja Obamat, kes uskusid, et Putiniga on võimalik normaalselt suhelda. Nad kiitsid teda. Kuid me saame kõik aru, kes on Putin. Meil tuleb naasta Reagani-aegse kontseptsiooni juurde: rahu saab kehtestada vaid jõuga."

Kui senaator McCain 2015. aasta augustis Eestis käis, siis hoiatas ta Baltimaidki Putini eest, kes võib agressiivse jõhkardina meid rünnata. Kuna Putin suutis ajutiselt teha lõpu Ukraina ühtsele riigile, siis olevat tema käes käkitegu ka midagi Baltimaades korda saata. Kui Putin peaks mingil hetkel viima oma väed Balti riikidesse, siis on McCain üsna kindel, et NATO ei julge vastulööki anda.

McCaini arvates kompab Putin oma tegudega piire, kui kaugele on võimalik minna, et läänemaailm ei hakkaks suuremat kisa tõstma. Teame ju, et Ukraina sandistamine ja Krimmi okupeerimine käis Putinil väga lihtsasti. 

McCaini häirib kõige enam vast see, et kuigi Kremli paljude sigaduste kohta on olemas faktid on (puudutagu need siis sekkumiskatseid USA poliitikasse või Süüria sõda), ei reageerinud sellele omal ajal Obama ja nüüd ka Trump piisava kiiruse ja tõsidusega. Senaatori hinnangul on Venemaa ja Putin praegu kõige tõsisemad probleemid, mis seisavad ameeriklaste ees ja vajavad kiiret lahendamist.

Kes on John McCain?

Alates 1987. aastast Ameerika Ühendriikide senaator olnud John McCaini täielik nimi on John Sidney McCain III. Järgmisel kuul saab ta 81aastaseks. Senatisse on teda valitud kuus korda järjest, viimati eelmisel aastal.

Vietnami sõjas sattus ta 31aastasena vangi, kui tema lennuk pommitamisretkel Hanoi kohal alla tulistati. Ta oli 1967 päeva ehk viis ja pool aastat (1967–1973) põhjavietnamlaste  käes vangis. Ta on rääkinud, et tolleaegsed piinamised ja peksmised tekitasid talle eluaegseid kehavigastusi. Kokku teenis ta merelennuväes 23 aastat (1958–1981) ja läks erru kapteni auastmes.

2008. aastal kandideeris McCain USA presidendiks Vabariikliku Partei esindajana, kuid kaotas demokraadile Barack Obamale. Ka 2000. aasta valimistel püüdis ta saada presidendiks, kuid ei pääsenud tookord eelvalimistest kaugemale.

Eelmisel nädalal tehti Arizona osariigi pealinnas McCainile keeruline silmaoperatsioon, sest tal oli tekkinud vasaku silma alla viiesentimeetrine verekämp. Senaatori haiguse tõttu lükati USA Senatis edasi hääletus Obamacare’i saatuse üle.

Pärast operatsiooni tehtud analüüside põhjal diagnoosisid arstid tal glioblastoomi ehk ajukasvaja. Väidetavalt õnnestus Mayo kliinikus kõik selle osad eemaldada, kuid ravi jätkub. 

McCain on olnud seotud ka Eestiga, kus ta on mitu korda käinud, viimati mullu detsembris.

Lisaks on Eesti tunnustanud senaatorit mitme autasuga: 2002. aastal anti talle Eesti NATOga liitumise toetamise eest Maarjamaa Risti I klassi teenetemärk, 2016. aastal aga kaitsealaste teenete eest kaitseväe teenetemärk.

Mart Laar on iseloomustanud McCaini järgmiselt: "See on mees, kellel on nii põhimõtteid, julgust kui ka kindlalt rahulikku meelt, et neid ellu viia."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee