(Alar Truu)

Miks on Eesti poliitikas päevakorda tõusnud ettevõtjate erakonna loomine, sellele tuleb vastust otsida just edukamat ja edasijõudnud osa Eestist esindama mõeldud Reformierakonna viimase aja tegevusest. Kui äriinimesed nimetavad oravaid otsesõnu kommunismi maaletoojateks ning valimislubadused on nii sarnased Keskerakonna omadega, et isegi erakonnakaaslased ei tea, kummal pool tagumikku nüüd ollakse, siis ei lase valijategi pettumus end kaua oodata. Iseasi on, kas ettevõtjad jõuavad piisavalt kähku jaole, et pudenenud hääled üles noppida.

Kõrgemalt valitud seltskond

Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliit Tegus Tallinn ei saa teha suuri tegusid ilma tegusate inimesteta. Olga Ivanova, Diana Klas, Tauno Kangro, Lauri Laas, Harlamov ja Loone seda kahtlemata on. Kas ka häältemagnetid, seda ei näi teadvat kampaaniajuht Mart Luik, kes eitab, et kaamerasilma ette jäänud nimedest Sõõrumaa kaustikus räägitudki oleks. Kui juht ei tea, siis teab pendel, on valimisliidu vedajatel sissetöötatud lahendus aga varnast võtta.

Suminata ei saa

Täna mesilased, homme meie, võib kõlada dramaatiliselt, ent nende täieliku kadumisega kaasnev ökoloogiline katastroof tähendab, et nii pole sugugi vale öelda. Seda kummastavam, millise kergusega on Eestis siiani miljonite mesilaste hukkumist võetud – raudtee ääres nädalajagu umbrõhutõrjet tegev ettevõte keelab mesilastel lendamise; pigem liiga palju kui vähe taimemürki kasutavale põllumehele ei saa aga trahvigi teha. Kaua võib?

Rongi asemel lennuk

Kuidas serveerida sundvalikut absoluutse võiduna, näitas sel nädalal Lelle–Pärnu raudtee sulgemisest teatanud valitsus: reisija eelistavat juba praegu bussi ning hiljemalt Rail Balticu ehitamisega muutuvat investeering kasutuks. Kuidas suhtub Pärnumaa rongisõitja aga sellesse, et Pärnu lennujaama renoveerimiseks leiti suurem summa, olgugi et sedagi äri õõnestab seesama Rail Baltic?

Ametniku Suur Vend

Nii palju kui vajalik, ja nii vähe kui võimalik, vastab arvatavasti enamik inimesi, kui küsida, kas ja milliseid isikuandmeid peaks riik koguma. Selles valguses tuleb vaadata justiitsministeeriumi eelnõu, mis sunnib seaduseks saades ametnikku, vabatahtlikku päästjat-abipolitseinikku ja avalikule sektorile teenuse osutujat teavitama ka lähedaste elukohast ja karistustest. Küsida tuleb sedagi, kas riik, kel on varasemalt isikuandmete kaitsmisega probleeme, peaks ikka neid massiliselt juurde koguma.

Jaga artiklit

25 kommentaari

J
Jah  /   00:54, 30. juuli 2017
arvuti
J
Jah vanaisa  /   00:47, 30. juuli 2017
vale.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis