Eesti uudised

Sinimägede mälestusüritusel tervituskõnesid ei peeta, sest veteranid on väsinud (27)

Marvel Riik, 20. juuli 2017 19:20
Kõnesid ei tule: Tänavu aasta ei teki ei Tarmo Kruusimäel (pildil) ega kellelgi teisel võimalus öelda tervitussõnu. Mälestusüritus piirdub ühe ettekandega, mille peab Merle JäägerFoto: Hendrik Osula / Ekspress Meedia
29. juulil tähistatakse 73 aasta möödumist Sinimägede lahinguist. Tänavune aasta paistab silma sellega, et mingeid tervitussõnu ei öelda. „Poliitilised kõned on olnud kogu aeg ühesugused. Vanad mehed on neist väsinud,“ ütleb korraldaja.

Sõjaveteranidel on traditsioon, et iga aasta juulikuu lõpus kogunetakse Sinimägedele, mälestamaks 1944. aastal Eesti kaitselahingutes langenuid sõjamehi. Kui varasematel aastatel on tervitused saatnud nii näiteks Mart Laar kui ka Margus Tsahkna, siis tänavu on lood teisiti. Esitamisele tuleb vaid üks päevakohane ettekanne Merle Jäägerilt.

Samal teemal

„Sellel aastal on niimoodi seetõttu, et veteranid otsustasid nii koosolekul. Poliitilised kõned, mis on olnud, eks nad on olnud kogu aeg ühesugused. Ja vanad mehed, niipalju kui neid elus on, on neist väsinud,“ selgitab tagamaid mälestusürituse korraldaja Mauri Kiudsoo.

Sellise korraldusliku muudatusega pole aga rahul Jaak Madison. „Tegelikult on selle taga see, et üritust on aastaid kinni makstud 5–10 000 euroga kaitseministeeriumi eelarvest. Sellega on seotud IRL-i rahvuslaste klubi.“

Madisoni sõnul on IRL-i klubi praegu omadega hädas. Ühelt poolt tahetakse näidata, et hoolitakse veteranidest, samas ei taheta sellega rambivalgusesse sattuda. „IRL-i enda ministrid ei julge üritusele minna, sest äkki jääb mingi halb maik külge.“

Madisoni ütluste järgi luges eelmisel aastal Tarmo Kruusimäe ette Margus Tsahkna tervituskõne seepärast, et Tsahkna enda esinemisega niiöelda natsiüritusel oleks võinud tekkida probleeme riiklikus relvahankes.

Kiudsoo ütleb seevastu, et tänavusel aastal on rõhk mälestusteenistusel ning välistab igasuguse poliitilise surve. „Eesti valitsuse esindajatest pole mälestusüritusel keegi mitte kunagi käinud, küll aga on pöördumisi ette loetud.“

Korraldaja hinnangul võib kohale oodata vähemalt 500 inimest, kellest paljud on võitlejate järeltulijad. „Mälestatakse kõiki, kes on Eesti kaitselahingutes osalenud,“ märgib Kiudsoo.

Teise maailmasõja ajal peeti Sinimägedes Eesti ajaloo kõige ohvriterohkemad lahingud. Alates 25. juulist 1944 oli kogu Nõukogude armee löögijõud suunatud kolmele Sinimäe kõrgendikule. Esimene pealetung toimus 26. juulil 1944 ja rünnakud kestsid vahetpidamata 12. augustini.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee