Eesti uudised

Ristimisparve kastsid ära nii preester kui ka taevaisa

VIDEO JA GALERII | Kunstitudengid täitsid traditsioone austava preestri ammuse unistuse 

Asso Ladva, 20. juuli 2017, 16:26
Foto: Aldo Luud
„Täitus minu ammune unistus,“ räägib ristimisparve õnnistanud Tartu Püha Aleksandrite koguduse preester Vadim Rebase, kes on alati soovinud ristimistalitust toimetada iidsete õigeusu kommete kohaselt jões.

Kui Kunstiakadeemia tudengite praktikatööna valminud parvemajake sai seestpoolt kastetud pühitsetud veega, siis ülevalt laskis taevaisa sadada vihma. Preester Vadim oli sellise asjade käiguga rahul, nii sai vastne pühakoda õnnistuse nii seest kui väljast. Nüüdsest ujub Emajõe peal tõeline pühakoda.

Samal teemal

„Idamaades on ujuvaid templeid küll, meie jõudsime ristimismaja ehituseni Soomaa ujuva arhitektuuri suvekooli kaudu,“ ütleb ristimisparve ehituse eestvedaja, Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna juhataja Hannes Praks, kes oli ka osaline palju vastukaja tekitanud metsaruuporite ehitamisel.

„Algselt oli tõesti mõttes ehitada ujuv kabel, aga selline traditsioon õigeusu kirikus puudub,“ meenutab Praks ehituse algust. „Aga vana tuttav diakon Toomas Erikson ütles, et õigeusklikud ristivad uusi koguduse liikmeid jões, kuid avaliku rannas ei ole sellist intiimset tegevust meeldiv teha. Nii tekkiski mõte teha ristimismaja, kus talitust saaks läbi viia kõrvaliste pilkude eest varjatult.“

Ülesanne oli paras pähkel, eeskuju ei olnud kuskilt võtta, räägib Praks. Sai uuritud Siberi puidust õigeusu kabeleid, mõnedel kogudustel on ehitatud jõe- või järvekaldale spetsiaalsed ristimiskabelid, kuid ujuvate ristimismajade olemasolust märki ei leitud.

„Eks lodjakoja mehed natuke tõrelesid ka meiega, et konstruktsioon on liiga keeruline,“ muigab Praks. „Nemad on laevaehitajad ja nende jaoks peab kõik olema võimalikult kerge. Aga nende käest saime väga head nõu ja asjatundlikku abi, see on Eestis pea ainuvõimalik koht, kus sellist asja ehitada.“

Praksi sõnul õpetas parvmaja ehitus kunstiakadeemia esimese aasta lõpetanud sisearhitektuuri tudengitele kindlatele reeglitele vastava objekti kujundamist, tisleritööd – siiani on nad piirdunud makettidega – ning õigeusu kiriku kombeid ja traditsioone.

„Ristija Johannes ristis Jeesuse Jordani jões ja nii on õigeusu kirik sellist ristimist pidanud kõige traditsioonilisemaks,“ selgitab preester Vadim. „Väikelaste puhul piisab suuremast ristiminõust, täiskasvanute ristimiseks on jõukamatel kogudustel ja kloostritel ristimisbasseinid, Tartus seda ei ole.“

Ristimismaja veel päris valmis ei ole. Puudu on terve sein koos uksega, millest majakesse pääseb. Ka redelisüsteem, mida pidi ristitav vette laskub, ei ole veel lõplikult valmis. Sellegipoolest on preester Vadim nõus seda hea meelega tarvitama ja ta ei hoia seda ainult oma kogudusele.

„Kui keegi soovib looduslikult kaunis kohas ristitud saada, siis ta võib maja koos preestriga sinna pukseerida,“ muheleb isa Vadim. Ujuv pühakoda on kasutamiseks kõikidele õigeusu kogudustele, sest slepis saab seda vedada Tartus nii üles- kui ka allavoolu.

Pühade Aleksandrite koguduse kodukirikuks on Tartu Karlova linnaosas Sõbra tänaval asuv Aleksandri kirik.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee