2. juunil ilmunud kirjas küsiti „Miks pole Eestis ikka veel eutanaasiaseadust?“ See on väga õige küsimus.

Eutanaasiavastaste peamine ja justkui oluline vastuväide on olnud, et meie ühiskond ei ole selleks veel valmis. Lubagem siis küsida, millal varem on ühiskond nagu üks mees mingiks asjaks kunagi valmis olnud? Teisalt polegi eutanaasia terve ühiskonna asi, vaid ainult minejate küsimus. Või on see äkki puhtalt eestlaslik kadedus, et näe – kus mõni ikka pääseb sellest elust nii kuradi kergelt minema?

Tohtrid jälle väidavad, et neil pole võimalik surmaabi osutada. Pealegi olevat neil palju vahendeid surmahaigete piinade leevendamiseks ja meie jaoks ehitatakse järjest toredamaid hooldekodusid, kus haiged võivad peaaegu et naerusui oma elu lõpule vastu minna. Peaks nagu hinge rõõmsaks tegema, aga vaat – ei tee. Aga ehk ongi parem kui tohtrid seda ette ei võta, sest ega nad olegi nii profid süstijad kui õed, kes torkavad valutult.

Veel on kuulda olnud, et ka kõigekõrgem ei vaata niisugusele asjale hästi ja inimene ei tohtivatki oma elu üle otsustada: kui tema ikka on ette näinud, et sina igavene patune pead põrgupiinades vaevlema, siis ta sinu vastu mingit halastust üles ei näita. Kuid ega siingi pole vaja teistel muretseda – küll me Talle selle seletatud ja vabandatud saame, kui ükskord kohtume.

Õrnade südametega kohtumehed jälle kardavad, et küll siis ikka algab koletu kuritahtlik tapmine lisaks sellele, mis niigi toimub. Selles suhtes oldagu küll täiesti mureta – keda ikka väga tahetakse kõrvaldada, see saadetakse teise ilma ka ilma eutanaasiata. Aga nende kartustest võib isegi aru saada, sest neil on niigi iga päev tohutult tööd ja hirmus, kui siis veel uus menetlustelaviin äkki kaela sajab. Parem olla vastu.

Olgu nende eelmistega, kuidas on. Nemad  seadust ei tee. Vaja on valitsusmeeste ja parlamendi otsustamist. Aga ka nemad arutavad asju, mille kõrval tuhandete inimeste surmapiinad pole justkui kõneväärtki. Aga ka nendest tuleb aru saada, neil noortel meestel ja naistel on mure võimu juurde saamisega ja seal püsimisega. Mis siis sellest eutanaasiast! Ja kui ikka ühiskond valmis pole, siis võid endale veel sellise häda kaela tõmmata, et lendad valitsusest mis tolmab.

Nüüd peaks küll täiesti selge olema, miks meil veel eutanaasiaseadust pole. Pole ainult selle pärast, et kõik kardavad nii hirmsasti! Omavahel rääkides nad muidugi saavad aru ja põhimõtteliselt toetavadki, aga kui tuleb teles esineda, siis on hoopis teine plaat peal.

Siiski ei maksa suurest meeleheitest nööri kaela panema hakata. Pole sugugi täiesti võimatu, et äkki mõni poliitiline ühendus siiski otsustab kindlameelselt ennast teostada ja pöörduda näo ning teoga nende poole, kes on kõik oma eluaastad nii või naa pühendanud ühiskonnale ja vastutasuks soovivad vaid nüüd siit ilmast inimväärselt lahkuda. Rohkemgi veel – tegelikult on see meie tänapäevase tegusa ühiskonna kohus ja auvõlg lahkujate ees.

Tõepoolest, kui kaua veel peame eutanaasiaseadust ootama?

Jaga artiklit

59 kommentaari

K
KES KOMMENTEERIB?  /   10:30, 27. juuli 2017
Usun, et enamus kommenteerijateks on noored inimesed, kes arvavad, et jäävad eluajaks noorteks ja ei vanane kunagi. Tegelikult on nii, et kes on tõsiselt haige ja võitleb oma raske haigusega, ei taha küll surra. Seega - inimene tahab alati elada! Sellepärast arvan, et teised inimesed ei saa otsustada teise inimese surma üle! See oleks kuritegu!
A
Allar_  /   20:41, 22. juuli 2017
Kes need ootavad eutanaasiaseadust? Enesetapust olete midagi kuulnud? Väga lihtne ja mugav meetod elu jätkamiseks taevastes oludes. Ma arvan, et kõik eutanaasiahuvilised usuvad hautagusesse (paremasse) ellu.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis