Maailm

Briti reakodanik teab Brexiti kõnelustest võrdlemisi vähe (4)

Tiina Tamman, London, 19. juuli 2017, 16:27
ÜLLATUS: Suurbritannia delegatsioon (paremal) saabus esmaspäeval Brüsselis alanud Brexiti kõnelustevoorule ilma abimaterjalideta. Foto: REUTERS/Scanpix
Suurbritannia Brexiti minister David Davis sõidab homme taas Brüsselisse, et viimaste päevade läbirääkimistel tekkinud kitsaskohti lahendada. Nii on seda kirjeldanud ajalehed. Sündmusi jälgiv reakodanik teab samas asjast üsna vähe.

David Davist naeruvääristati esmaspäeval, kui ilmusid pildid Briti delegatsiooni kohtumisest Brüsseli vastaspoolega, kel olid ees paberikuhjad, samas kui Davise ja tema kolleegide ees oli tühi laud. Kohe näha, et meie poolel pole mingit kava, korrutasid lehed juba aasta algul tõe pähe kuulutatut.

Samal teemal

Tõsi ta on, et Theresa May on oma esimese peaministriks olemise aastal imevähe teada andnud oma seisukohast Euroopa Liidust lahkumise suhtes. Tänased lehed täheldasid, et Briti läbirääkijatel polnud Brüsselis läbirääkimistel ühe olulise teemana arutatud Suurbritannia lahkumistasu kohta mingit summat nimetada. Nad olevat läinud sinna teadmisega, et kuulavad ära Brüsseli pakutu ja reageerivad siis vastavalt sellele. Sama muljet süvendab ka eilne Davise ja Briti tippärijuhtide kohtumine, millel Davis kinnitas, et ta ei saa nende küsimustele vastata. Ometi on äris vaja ette planeerida ning teadmatus tekitab rahulolematust ja segadust.

Brüsselis arutatakse esialgu kolme teada-tuntud teemat: kummagi poole kodanike õigused, lahkumistasu ja riigipiir Iiri saarel. Lahkumistasu alla kuuluvad sellisedki vähetuntud teemad nagu Suurbritannia kohustus ehitada Poolas suuri maanteid, Läti tudengite õppemaks ja Euroopa riigiametnike pensionid. Ehkki Briti parlament ja valitsus lähevad nüüd puhkusele, toimuvad arutelud kuni oktoobrini, kui algavad läbirääkimised kaubavahetuse, politsei koostöö, julgeoleku ja andmekaitse üle. 

Peaministri tool kõigub

Briti sisepoliitikas valitseb teadmatus. Valitsuses on tekkinud Brexiti asjus lõhe ja valitsusministrid on hakanud lekitama teateid erimeelsuste kohta. Oodata on valitsusremonti, et lekitajaid kõrvaldada. Samas on peaminister May positsioon väga ebakindel. Ajakirjandusel on nimetada teisigi peaministrikandidaate, ent May ütleb, et valik on selge: kas tema või leiboristide liider Jeremy Corbyn, kelle populaarsus on pärast 8. juuni valimisi märgatavalt tõusnud.

Eelmisel nädalal esitati parlamendile Euroopa Liidust lahkumise eelnõu. Sellele reageerisid ägedalt Šotimaa esiminister Nicola Sturgeon ja tema Walesi kolleeg Carwyn Jones, kes näevad eelnõus Londoni võimuhaaramist.

Šotimaa ja Wales on autonoomsed piirkonnad, ent eelnõu näeb ette, et kõik jääb Londoni otsustada. Puhtpraktilisest seisukohast võib see olla isegi hea mõte, ent käib Sturgeoni ja Jonesi uhkuse pihta.

Õnneks ei ole samaväärseid proteste oodata autonoomselt Põhja-Iirimaalt, sest May ostis miljardi naelsterlingi eest sealse juhtpartei DUP toetuse. Seegi ost tekitab lisapingeid ajal, kui raha napib pea kõikjal. Suhteliselt tundmatu Rohelise Partei liige (Ciaran McClean) on DUP rahalise toetuse isegi kohtusse andnud, sest tema meelest rikub see nii Põhja-Iiri rahu tagamiseks seatud suure reede lepingut kui ka altkäemaksuseadust. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee