Eesti uudised

Kivikalme teisaldanud põllumehe kaebus suunati Euroopa Kohtusse

Toimetas Kristin Aasma, 18. juuli 2017 20:21

7 KOMMENTAARI

N
!/ 19. juuli 2017 16:05
Nõukogude ajal oli moes šeflus. Nii koolilapsi kui linamehi saadeti regulaarselt kolhoosidesse ning sovhoosidesse põllutöödele appi. Olin sedasi kord põldudelt kivikoristusel (sügavamalt kündvad moodsad adrad tõstsid üha kive põllu pinnale) Meie siis käisime kevadel mööda põlde ja korjasime ning veeretasime kive traktori taga lohistatavale platvormile. Traktoristiks oli mingi kohhalik Petrov või Sidorov. Tema vedas need kivid põlluserva kõik ühte hunnikusse. kus oli väljas kogunisti silt, et tegu on muistse, riikliku kaitseall oleva kalmega.
n
19. juuli 2017 16:09
nii tehti sageli kui ei viitsitud kive ära vedada
t
Tõeline värd.jas/ 18. juuli 2017 21:23
Muistsete esivanemate rahu rikkumine maksab sulle, mol.kus, eriti rängalt kätte. Küll näed, neetud raha ori!
t
Tead.../ 18. juuli 2017 22:25
Neil "Muistsete esivanemate" haudadel sõtkume me kõik. Kui Eesti oleks vaid maismaa ja käidav, tasane, metsata maismaa, veekogudeta, siis oleks igale ruutkilomeetrile vähemalt 660 surnut. Jätame välja veekogud, metsad, rabad ja sood, mäed jms ja arvan, et neid on mõnes kohas ruutkilomeetrile tuhandeid.
Kivikalmetesse on tavaliselt puistatud luukillud ja tuhk, mitte maetud laibad.
m
mõtlesin / 19. juuli 2017 00:58
sama, et Eestimaa pindala väiksuse juures võib neid mitmesajandi taguseid matmispaiku olla, ükskõik kus. Lihtsalt selle loo puhul oli tegemist märgistatud kalmega, mistõttu oldi sellest teadlikud. Mina isiklikult jätaksin sellisel juhul kalme puutumata.
t
19. juuli 2017 08:05
teiseks kui inimesele selle eest maksti,siis kõike head korraga ka ei saa.
k
Kalmete tekkimisest/ 19. juuli 2017 09:09
Suur osa meie "esivanemete kalmetest" on siiski tavalised kivihunnikud ja mitte mingit puudet kalmetega neil pole.
Nõukaajal ja ka EV alguses maksti arheoloogidele muistise passi väljakirjutamise eest korralikku palgalisa ja siis tekkis neid ohvrikive, kalmeid, muinasasulaid, ohvriallikaid ja teab mida veel ikka murdu.
Kui kivihunnik oli vaja kalmeks kuulutada, siis poetati sinna mingi käevõrukatke vms ja saigi valge sildi püsti lüüa ja raha tasku panna.
Selle põllumehe asemel ma hoopis telliksin inimesed, kes uuriksid, kas seal üldse mingit kalmet on kunagi olnud.
Muide- Muinsuskaitseamet tegeleb juba mitu aastat nende libamuististe uurimisega ja nende kustutamisega registritest, sest selline pettus oli massiline.
Rahvale sellest muidugi ei räägita.