Kivikalme teisaldamise eest PRIA-lt karistada saanud põllumees pöördus kaebusega Tartu Halduskohtusse. Kohus pidas vajalikuks taotleda Euroopa Kohtult eelotsust.

Kaebaja taotles 2016. aastal ühtset pindalatoetust ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust. PRIA vähendas makstavat toetust karistusmeetmena kolme protsendi võrra, kuna asus seisukohale, et kaebaja on rikkunud põllumajandusministri määruse "Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded“ tingimusi. Viimased näevad muuhulgas ette, et põllumajandusmaal tuleb säilitada kinnismälestis (matusepaik, muistne põld, lohukivi, kultusekoht vms). Kõnealuse põllu servas asunud kivikalme oli 20 aastat tagasi kinnismälestiseks tunnistatud, kuid kohapealse kontrolli käigus tuvastas PRIA, et kivikalme oli teisaldatud, edastas I ja II kohtuastme avalike suhete teenistuse juht Janar Filippov.

Tuvastanud kivikalme säilitamise kohustuse rikkumise järeldas PRIA, et kaebaja ei ole hoidnud maad heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis ning kohaldas kaebaja suhtes halduskaristust, vähendades kaebajale väljamakstavat toetust 3 protsenti. Seda vaatamata sellele, et kaebaja sõnul oli kivikalme looduses märgistamata ja see ei asunud põllumajandusmaal, vaid põllumassiivi servas.

Halduskohtu hinnangul on põllumajandusministri eelviidatud määruse eesmärgiks kaitsta Eesti riigis asuvaid kivikalmeid kui mälestisi. Seejuures on määrus vastu võetud tuginevalt Euroopa Liidu määrustele. Samas, leidis kohus, ei ole Euroopa Liidu õigusest võimalik vastuvaidlematult järeldada, et keskkonna, kliimamuutuste ja maa hea põllumajandusseisundi nõuetega kaitstakse ka kivikalmete kui mälestiste säilimist.

"EL-i määruse nr 1306/2013 II lisast jääb mulje, et keskkonna, kliimamuutuste ning maa hea põllumajandusseisundi valdkonnas maastikule iseloomulike vormide säilimise all kaitstakse keskkonda kui ökoloogilist ja bioloogilist süsteemi, mitte aga kultuurilist ja ajaloolist süsteemi,“ tõdetakse halduskohtu määruses.

Eeltoodust tulenevalt tekkis halduskohtul Euroopa Liidu õiguse tõlgendamisel küsimus, kas EL-i määruste eesmärgiks on ikkagi tagada, et põllumajandustootja ei hävitaks oma tegevusega kivikalmeid kui mälestisi.

Halduskohus peatas menetluse ja pöördus Euroopa Kohtu poole eelotsuse taotlusega küsimuses: "kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt sätestatud miinimumstandarditega on kooskõlas ühtse pindalatoetuse ja kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse taotlejale liikmesriigi kehtestatud nõue säilitada kivikalmeid, mille rikkumise eest kohaldatakse halduskaristusena toetuse vähendamist?“ 

Vastusest sõltub, kas halduskohtul tuleb põllumajandusministri määrust kohaldada või jätta see kohaldamata. Sellest omakorda sõltub kaebajale määratud halduskaristuse õiguspärasus.

Jaga artiklit

7 kommentaari

!
!  /   16:05, 19. juuli 2017
Nõukogude ajal oli moes šeflus. Nii koolilapsi kui linamehi saadeti regulaarselt kolhoosidesse ning sovhoosidesse põllutöödele appi. Olin sedasi kord põldudelt kivikoristusel (sügavamalt kündvad moodsad adrad tõstsid üha kive põllu pinnale) Meie siis käisime kevadel mööda põlde ja korjasime ning veeretasime kive traktori taga lohistatavale platvormile. Traktoristiks oli mingi kohhalik Petrov või Sidorov. Tema vedas need kivid põlluserva kõik ühte hunnikusse. kus oli väljas kogunisti silt, et tegu on muistse, riikliku kaitseall oleva kalmega.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis