NAGU ENNEMUISTSETES JUTTUDES: Tartu hindab suurmeeste juures looduslähedust.Foto: Aldo Luud
Asso Ladva 18. juuli 2017 10:35
„Mind vaadati kui poolearulist,“ räägib Läti giid, kes kiitis Tartu Toomemäel nõgestesse kasvanud Faehlmanni mälestusmärgile lähenedes eestlaste hoolimist ajaloost ja oma suurmeestest.

„Ma pidin häbi pärast maa alla vajuma,“ ütleb Riias elav Biruta Beta, kes nädalavahetusel tegeles Tartus Leedust kohalesõitnud grupiga. „Olin just pikalt pajatanud Eesti ajaloost, siinsetest suurmeestest ja kuidas eestlased oma minevikku austavad.“

„See on ikka väga piinlik, et üks esimesi Eesti haritlasi ja Kalevipoja koostamise alustaja on niimoodi ära unustatud,“ räägib Beta. „Ma armastan Eestit ja mulle meeldib siin käia, inimesed on toredad ja elamused alati positiivsed. See oli esimene kord, kui ma pidin Tartus pettuma.“

„Ma ei tea kui palju hektareid Tartu linnas haljasalasid on, aga igale poole puhkuste perioodil ei jõua,“ tänab Tartu linnavalitsuse haljastuse peaspetsialist Inga Kiudorf märkuse eest. „Toomemägi ja mälestusmärgid on Tartule olulised ja neil hoitakse kindlasti pilk peal, kuid ilmselt pole sellesse kanti meie inimesed sattunud.“

Kiudorf lubas brigaadi kohale saata, nii et nõgestest peaks Faehlmann õige pea vabanema. Tema sõnul on nad levitanud Tartu giidide hulgas linna heakorratelefoni 1789, sest mida rohkem silmi linnas on, seda paremini see korras on.

„Huvitav, et keegi Tartu enda giididest ei ole seda märganud,“ imestab Beta. „Need nõgesed on jõudnud suureks kasvada, kas tõepoolest keegi seal ei käi?“

Friedrich Robert Faehlmann (1798-1850) oli üks esimesi eesti soost haritlasi, pikaaegne Tartu linnaarst, tema eestvõttel asutati Õpetatud Eesti Selts ja tema alustas Kalevipoja aineliste muistendite kogumist.