Maailm

Vene luuraja Trump-noorema jutul? (5)

Tõnis Erilaid, 17. juuli 2017 04:00
Kummalisi peakatteid eelistav inglane Rob Goldstone, "Kremli advokaat" Natalja Vesselnitskaja ning "potentsiaalne Vene luuraja" Rinat Ahmetšin on nimed, mis juba nädalapäevad ei kao USA meedia esiuudistest. "Nõukogude veteran, kes kohtus Trump juunioriga, on tumedate tegude meister," pealkirjastas nädalalõpuloo New York Times, kes nagu teisedki väljaanded leiab järjest uusi ja uusi kummalisi seiku Trump juuniori kohtumisest venelastega läinud aasta juunis.

Huvitunud talle pakutud oma isa vastaskandidaati Hillary Clintonit kahjustavast informatsioonist, läks Trump juunior läinud aasta 9. juunil kohtuma "Kremli advokaadiga", kaasas Donald Trumpi väimees Jared Kushner ja toona veel vabariiklaste valimisstaapi juhtinud Paul Manafort.

Mustade tegude meister

Oma tunnistusi pidevalt muutnud Trump juunior eitab, et sellest kohtumisest mingitki kasu oli ja üleüldse polevat Clinton jutuks olnud.

Samal teemal

Tollest juunikohtumisest osa võtnuist pakub enim huvi just Rinat Ahmetšin, kellest algul ülepea juttu polnud ja ajakirjanikelt nõudis tublit tööd, et tema osavõtust ja isikust midagi teada saada. Kuigi senaator Chuck Grassley saatis juba aprillis kirja sisejulgeoleku ministeeriumisse, hoiatades Venemaalt tulnud immigrandi Ahmetšini eest, kes senaatori teada väidetakse olevat Venemaa huvide eest seisja, registreerimata välisagent ja arvatavalt omavat sidemeid Vene luurega.

Grassley palus asja uurida.

"Tüsedat, kiiresti kõnelevat ja nalju puistavat Ahmetšini palkavad pidevalt enamasti venelastest kliendid, et edendada nende asja Ühendriikides või mustata konkurente," kirjutab New York Times.

Aastate jooksul on ta, ilmselt Vene häkkerite abiga, kogunud hulga kompromiteerivaid andmeid. Edutult püüdis ta aga teha seda Ühendriikidesse põgenenud endise riigiduuma saadiku Ašot Jegiazarjani kohta. Järgnenud kohtuprotsess tõi ta esimest korda laiema avalikkuse ette.

Mingi veteran Tatarimaalt pärit Ahmetšin nüüd vaevalt on. Kui uskuda Wikipediat, siis sündis ta 1967. aastal ja ilmselt ei saanud kaasa lüüa Afganistani sõjas luureohvitserina, nagu mõni väljaanne on kirjutanud. Tõenäolisem on ta enda kinnitus, et Nõukogude Liidu relvajõududega seob teda vaid ajateenistus "kusagil Baltikumis väeüksuses, kus tuli täita õiguskaitselisi ja pisut ka julgeolekulisi ülesandeid. Spiooniks mind ei koolitatud." Ilmselt siis KGB-le allunud piirivalve?

Neid fakte ta Ühendriikidesse saabudes 1994. aastal ja kodakondsuse saamisel kombekohast vandetõotust andes vist ei varjanud. Kuid jättis igaks juhuks alles ka Venemaa kodakondsuse.

"Tumedate tegude meister" saalis Washingtoni, Moskva, Londoni ja Pariisi vahet, peatus alati luksushotellides ja hooples ajakirjanikele oma saavutusist lobimehena, sattudes paaril korral uurimise alla, aga tuli alati puhtalt välja.

Võitlus "Magnitski seaduse" vastu

Ahmetšini seejärel alanud võitlus USAs vastu võetud Magnitski seaduse vastu äratas selle seaduse eestvedaja ja Kremli vihaseima vaenlase William Browderi tähelepanu, kes informeeris asjast nii USA justiitsministeeriumit kui ka FBId.

Browder juhtis Venemaale investeeringuid teinud fondi Hermitage Capital, mille jurist Magnitski oli. Väidetavalt avastas Magnitski, kuidas Venemaa korrumpeerunud ametnikud varastavad sadu miljoneid dollareid ja kannavad välismaa pankadesse. Sellele järgnes vastulöök: Hermitage Capitali ja Magnitskit süüdistati ulatuslikes maksupettustes, Browder lasi Venemaalt jalga, Magnitski pandi trellide taha, kus ta suri. "Piinati surnuks," kinnitab Browder.

Just Browderit ja üht temaga seotud kompaniid Ziff Brothers Investments oligi Vesselnitskaja enda sõnul tõtanud Donad Trump juuniorile paljastama. "Venemaalt varastatud rahaga finantseerivad nad Hillary Clintoni valimiskampaaniat," väitis Vesselnitskaja lääne ajakirjandusele antud intervjuus ja kurtis, et temaga kohtuma tulnud kolmik selle "väärtusliku teabe" vastu huvi ei tundnud.

Vesselnitskajat ei tasu uskuda juba seepärast, et kui ta algul kinnitas, et uuris kõik Browderiga seotu omal käel välja ja Venemaa võimud teda ei suunanud, siis hiljem ütles ta ometi, et konsulteeris enne Washingtoni sõitu oma hea tuttava, peaprokurör Juri Tšaikaga.

vestlust, mille korraldas Rob Goldstone, väites elektronkirjas Trump juuniorile tõepäraselt, et Clintonit mustavad andmed pärinevad peaprokurör Tšaikalt ja on valimiskampaanias suureks abiks.

Selles loos pole kindlasti veel viimane sõna öeldud. Trump juuniori ja ilmselt ka Ahmetšinit ootab ees astumine senati komisjoni ette tunnistusi andma.

Samal teemal

30.10.2017
Trumpi kampaaniajuht sai süüdistuse vandenõus USA riigi vastu
25.10.2017
Tšehhi süüdistab Vene häkkereid küberrünnakute korraldamises
08.09.2017
Propagandasõda Twitteris: kuidas libakontoga maailmapoliitikat mõjutada
10.08.2017
Ajalooline läbiotsimine: FBI puistas Trumpi kampaaniajuhi korterit