Eesti uudised

Ahistavast jälitamisest ja seksuaalsest ahistamisest said süüteod (19)

Õhtuleht.ee, 15. juuli 2017, 10:43
Jälitaja.Foto: Jörgen Norkroos
Möödunud nädalal jõustusid karistusseadustiku muudatused, millega said ahistavast jälitamisest ja seksuaalsest ahistamisest süüteod.

Nüüd on võimalik pöörduda ahistava jälitamise korral ka politsei poole. Oluline on, et tegevus, mis kannatanut hirmutab või tema elu oluliselt häirib, peab olema korduv ning kannatanu tahte vastane. Seni oli sellise tegevuse tõkestamiseks võimalik pöörduda tsiviilkohtusse lähenemiskeelu taotlemiseks, mille rikkumise korral järgnes kriminaalkaristus. 

Ahistav jälitamine on see, kui teine inimene, kelleks võib olla praegune või endine pereliige, kolleeg, tuttav aga ka täiesti võõras inimene, kannatanu tahte vastaselt korduvalt, järjepidevalt või pikka aega kannatanut jälitab, jälgib või muul viisil temaga kontakti otsib, mille tulemusel kannatu tunneb hirmu, alandust või on muul moel oluliselt häiritud.

Politsei poole saab pöörduda ka seksuaalse ahistamise korral. Näiteks kui üks isik teise isiku seksuaalse alandamise eesmärgil enda vastu surub ja enda alakeha teise vastu hõõrub. Kehaline seksuaalne iseloom ei ole seotud mingite kindlate kannatanu keha piirkondadega, kuid seksuaalse ahistamisena ei käsitleta nö liputamist. Samuti ei mahu uue koosseisu alla kogemata teise keha intiimpiirkonna puudutamine.

Jõustus ka muudatus, mis kriminaliseerib naise suguelundite sandistava moonutamise ja sundabielud.

Kuigi nimetatud teod ei ole teadaolevalt Eestis levinud, tuleneb nende kuriteokoosseisude rakendamise vajadus globaliseeruvast maailmast ja suurenenud rändest. Naise suguelundite sandistav moonutamine on levinud peamiselt Sahara-taguses Aafrikas, ent ka Aasia ja Lähis-Ida riikides.

Kuna naise suguelundite sandistav moonutamine kahjustab naiste ja tütarlaste tervist, privaatsust ning võib osutuda eluohtlikuks. Selline tegu on karistatav analoogselt muu raske tervise kahjustamisega.

Nii suguelundite sandistav moonutamine kui sundabielu pannakse toime eelkõige alaealiste suhtes, mistõttu on muudetud ka nende tegude aegumise regulatsiooni. Kui tegu on toime pandud alaealise vastu, siis teo karistatavuse aegumine peatub kuni kannatanu täisealiseks saamiseni ning seejärel on kannatanul aega olenevalt teo raskusest kas viis või kümme aastat politseile avalduse tegemiseks.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee