Maailm

ÜKS AASTA RIIGIPÖÖRDEKATSEST: türklased elavad haarangute ja vahistamiste hirmus (11)

Allan Espenberg, 14. juuli 2017, 17:05
KOHTUSSE: Riigipöördekatses süüdistatud sõdureid viiakse kohtu ette. Pilt on tehtud neljapäeval Muglas.Foto: REUTERS/Scanpix
Homme möödub aasta sõjaväelisest riigipöördekatsest Türgis. Selle mahasurumine tõi kaasa represssioonid, mida demokraatlikus riigis ette ei kujuta. President Recep Tayyip Erdoğan sai selle sündmusega vabad käed selleks, et õiendada arved opositsiooniliste tegelaste ja organisatsioonidega.

Mullu 15. juulil püüdsid sõjaväelased haarata Türgis võimu ja kukutada ametist president Erdoğani. Katse ebaõnnestus ja riigipöörajad võeti kinni või tapeti. Tänavalahingutes hukkus mitusada inimest.

Samal teemal

Riigipöördeid on toimunud alati ja neid toimub ka edaspidi, mistõttu ei väärikski Türgi riigipöördekatse nagu suuremat tähelepanu. Kuid eriliseks teevad Türgi mässukatse sellele järgnenud sündmused. Nimelt algasid massiarreteerimised ja ajakirjanduses teatati praktiliselt iga päev, et vahi alla on võetud kümneid või isegi sadu erinevate elukutsete esindajaid. Ja kõige erakordsem selle loo juures on see, et arreteerimised kestavad siiani ja lõppu pole neile näha. Võib-olla tahetakse kõik türklased kurjategijateks kuulutada?

Ei ole võimalik, et tuhanded vahi alla võetud õpetajad, ajakirjanikud või mõne muu rahumeelse elukutse esindajad oleksid olnud seotud riigipöördekatsega. Riigipööret sooritab ikkagi kindel väike seltskond mitte kümned või sajad tuhanded türklased, kes ei saanud sellest teadlikud olla, nagu praegu püütakse maailmale serveerida.

Näiteks aprilli alguse seisuga oli kogu riigis arreteeritud üle 113 000 inimese, kellest 65 000 olevat küll hiljem vabadusse lastud. Türgi siseminister Süleyman Soylu teatas tollal: "Vahistatud on 10 732 politseinikku, 7643 sõjaväelast, 168 kindralit, 2575 kohtunikku ja prokuröri, 208 ametnikku ja 26 177 tsiviilisikut." Ministri sõnutsi oli aprilli alguses jooksus 863 kahtlusalust.

Mõni päev pärast Soylu ettekannet arreteeriti haarangute käigus veel 1009 inimest, kellest enamik olid politseinikud. Veidi varem andis prokuratuur nõusoleku 4900 inimese vahistamiseks. Kõiki süüdistati sidemete omamises USAs elava Fethullah Güleni organisatsiooniga, mida Türgi võimud nimetavad Fethullahistlikuks Terroriorganisatsiooniks (FETÖ). Aprilli lõpus vallandati veel ligi 4000 ametnikku, kelle hulgas oli üle tuhande justiitsministeeriumi töötaja ja üle tuhande armeeteenistuja.

Nädal tagasi andis Türgi justiitsminister Bekir Bozdağ uut infot, kui teatas, et pärast riigipöördekatset on vanglakaristus mõistetud enam kui 50 000 inimesele, kusjuures prokuratuur korraldab veel 169 000 kahtlusaluse juurdlust. Lisaks on enam kui 8000 kahtlast isikut jõudnud võimude eest pakku joosta. Eelmisel nädalal teatati veel, et Türgi võimud võtsid oma kontrolli alla 965 kompaniid (pangad, tehased, meediafirmad jne), mida kahtlustatakse sidemetes Güleniga.

Selleks, et demonstreerida kogu maailmale, et Türgi kohtud on sõltumatud ja toimivad seaduse järgi, otsustas Istanbuli kohus eelmisel nädalal mõista õigeks 23 sõdurit, keda kahtlustati kuberneri hoone hõivamises mulluse putši ajal. Kohus leidis, et sõduritel polnud mingit kavatsusi kuritegu sooritada. Nende komandör Yusuf Yıldız sai aga eluaegse vanglakaristuse.

Päris naljakas on aga Türgi prokuratuuri nõue mõista Fethullah Gülenile 3623 eluaegset vangistust. On riike, kus mõistetakse eriti jälkidele kurjategijatele mitu eluaegset vanglakaristust, kuid türklaste ettepanek peaks vist küll kuuluma Guinnessi rekordiraamatusse.

Euroopa Liidu kannatus katkeb

Nii võttis Euroopa Parlament 6. juulil suure häälteenamusega vastu resolutsiooni, milles kutsuti üles peatama Türgi Euroopa Liiduga liitumise läbirääkimisi, kui Türgi jätkab oma konstitutsiooni muutmist hiljutise referendumi valguses. Dokumenti toetas 477 saadikut, vastu oli 64 ja erapooletuid 97.

Euroopa Parlament juhtis tähelepanu, et kuigi Türgis tehakse migratsiooni ja terrorismivastase võitluse alal head tööd, ei kehti riigis seadused, inimõigused, sõnavabadus ja ka korruptsiooniga ei võidelda. "Kui Türgi võimud kehtestavad riigis surmanuhtluse, siis tähendab see läbirääkimiste kohest katkemist," kinnitati resolutsioonis. Europarlamendile ei meeldi ka Türgi plaan rajada Akkuyu tuumaelektrijaam, mis asub maavärinate piirkonnas ja võib põhjustada uue Tšornobõli.

Türgi Euroopa Liidu suhete minister Ömer Çelik teatas seepeale, et Türgi ei tunnista Euroopa Parlamendi otsust ja jätab selle igasuguse tähelepanuta. Minister nimetas seda dokumenti tähtsusetuks ja mõttetuks. "Ankara jaoks pole sellel otsusel juriidilist jõudu," teatas ka Türgi peaminister Binali Yıldırım, lisades, et Türgi liitumisega võidaks Euroopa Liit rohkem kui Türgi, sest Euroopa Liidu riikide julgeolek algab Türgist. Veel ähvardas peaminister Euroopat sellega, et Türgil on ka teisi variante ja võimalusi, mistõttu ei maksa tüli norima hakata.

Samas polegi türklaste soov ELiga liituda enam nii suur, kui aastaid tagasi. Alguses toetas türklastest seda 75%, nüüd ainult 20%. Vahepeal on toimunud araabia kevad, muutunud on olukord maailmas ja Lähis-Idas ning Türgis samuti. EL ei kütkesta enam Türgi eliiti, kuid Erdoğani jaoks on see probleem põhimõttelise tähtsusega ja auküsimus, mistõttu ta ühinemisplaanist väga lihtsalt loobuda ei taha. Samas võib Türgi ja ELi vaheliste suhete jahenemisega kaasneda Ankara ja Moskva lähenemine.

Teadupärast on Türgi liitumisele Euroopa Liiduga vastu peamiselt Prantsusmaa ja Saksamaa. President Erdoğanil on aga Euroopa riikidele palju etteheiteid. Näiteks andis ta juuli alguses Saksa ajalehele Die Zeit intervjuu, milles teatas, et tema ainsana võitleb terrori vastu, kuid teiste maade juhid hoopis soosivad terrorit. Eriti sai tema käest nahutada Saksamaa kantsler Angela Merkel, kes Fethullah Güleni väljaandmist mittepooldava seisukohaga toetavat rahvusvahelist terrorismi.

Opositsioon kergitab pead

Eelmise aasta sündmuste järel oli võidumeheks muidugi Recep Tayyip Erdoğan, aga järgmisel korral ei pruugi see samamoodi olla. Iseasi, kas keegi julgeb mingit vandenõu Erdoğani vastu hauduma hakata, sest vähemalt praegu töötab kõik presidendi kasuks. Aga võib-olla mõni aeg hiljem on olukord muutumas ja tehakse katse diktaatorist vabaneda.

Eelmisel pühapäeval toimunud protestiaktsioon oli suurim viimase kuu jooksul iga päev korraldatutest. See oli ka 25 päeva kestnud Õigluse marsi (Justice Rally, Adalet Yürüyüşü) lõppakord, mille ajal aktivistid läbisid 450 kilomeetrit Ankarast Istanbuli. "Me lõpetasime marsi, kuid meie võitlus õigluse eest jätkub. Me nõudsime marsi ajal õiglust, mida pole. Me marssisime nende eest, kes on teenimatult kannatanud – arreteeritud ajakirjanike ja ülikoolide õppejõudude eest. Me marssisime ühe inimese diktatuuri ja terrorirühmituste vastu," teatas opositsioonilise Vabariikliku Rahvapartei esimees Kemal Kılıçdaroğlu.

Enneolematu aktsiooni ajendiks oli Vabariikliku Rahvapartei parlamendiliikme Enis Berberoğlu süüdimõistmine selle eest, et ta avaldas foto Süüriasse suunduvatest relvastust pungil veoautodest. Türgi võimude teatel veeti nende autodega Süüria elanikele materiaalset ja humanitaarabi, kuid tegelikult hoopis miine, suurtükimürske ja muud lahingumoona. Selle riigisaladuse avalikustamise eest määrati saadikule 25aastane vanglakaristus.

Mis juhtus eelmise aasta juulis?

2016. aasta 15. juuli hilisõhtul püüdis rühm mässulisi korraldada sõjaväelist riigipöördekatset. Oma kontrolli alla võeti Istanbuli sillad ja lennujaam, tankidest tulistati parlamendihoonet. Sõjaväelased teatasid võimuletulekust, mille eesmärk olevat demokraatia taastamine. President Erdoğan kutsus oma pooldajaid tänavatele tulema ja mässule vastu seisma. Pöördekatse suruti maha ja selles hukkus üle 200 inimese.

Juba esimestel päevadel pärast putši läbikukkumist vahistati üle 7500 inimese, keda kahtlustati selle organiseerimises. Tänaseni kestavad arreteerimised ja inimesed jäävad sageli teadmata kadunuks.

President Erdoğan ja valitsev Õigluse ja Arengu Partei süüdistasid mässukatse korraldamises USAs elavat jutlustajat ja kirjanikku Fethullah Güleni, kes aga lükkas kõik süüdistused tagasi. Gülen nimetas riigipööret lavastuseks ja tegi ettepaneku korraldada rahvusvaheline juurdlus kõigi asjaolude väljaselgitamiseks. Türgi loomulikult sellega päri ei olnud.

Pärast riigipöördekatset kehtestati Türgis erakorraline olukord, mida on mitu korda pikendatud ja mis kehtib praeguseni.

Terve selle nädala jooksul on Türgis toimunud mälestusüritused riigipöördekatse ohvrite auks. Täna õhtuks kutsus valitsus inimesi kogunema kohtadesse – väljakutele, sildadele ja mujale, kus aasta tagasi osutati vastupanu putšistidele. Parlamendihoone juures, mida eelmisel aastal pommitati, peetakse vaikuseminutit. President Erdoğan aga külastab 15. juuli kangelaste nimelist silda ja parlamendihoonet ning käib mujalgi.

President korraldas putši omakasu eesmärgil?

Rootsi inimõigusorganisatsioon, Stockholmi Vabaduskeskus (Stockholm Center for Freedom, SCF) tuli juuli alguses välja mõttega, et eelmise aasta riigipöördekatse organiseeris president Erdoğan. Selles avalduses pole tegelikult midagi uut, sest juba pärast putši mahasurumist kahtlustati seda võimalust. 

SCF võttis aluseks avalikud andmed, süüdistusotsused, tunnistused kohtuprotsessidel, spetsialistide intervjuud ja sõjaliste ekspertide arvamused ning kirjutas oma 191-leheküljelises raportis: "Riigipöördekatse Türgis polnud midagi muud kui instseneering, mille korraldas Türgi autokraatlik liider koos oma käsilastega selleks, et saada ettekäänet arveteõiendamiseks režiimi kriitikute ja vastastega."

SCF on veendunud, et eelmise aasta mäss ei meenutanud kuidagi riigipööret. Uurijatel tekkisid sellised kahtlused, kuna mässulisi oli erakordselt vähe, silma paistis halb organiseerimine ja koordineerimine, mis pole hoopiski omased Türgi armeele. Raportis kirjutati: "Tänavale toodud väeosade komandörid ei teadnud, mis toimub, mida tegema peab või mis on nende eesmärk."

Imelik oli seegi, et president lahkus õigel ajal Marmarise hotellist, mida õige pea ründasid putšistid, ning ka eriteenistuste juhid jäid mingil põhjusel rünnakute alt välja.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee