Eesti uudised

PILDID JA VIDEO | Kuidas anda käepäraste vahenditega esmaabi? 

Kaido Tamm, 16. juuli 2017 19:38
Millal sina viimati inspekteerisid oma autoapteegi sisu? Oled sa kindel, et seal on kõik elupäästmiseks vajalik olemas? Foto: Asso Puidet

Aastas sureb Eestis keskmiselt 3000 inimest äkksurma ning umbes 2300 vigastustesse. Neist oleks päästetav hinnanguliselt iga kümnes, mis teeks üle poole tuhande päästetud elu – kui neile vaid antaks õigel ajal adekvaatset esmaabi. Kuidas abi anda, sellest kirjutabki Kaitse Kodu!

Tegelikult on esmaabioskusi Eestimaal lihvitud juba 1830. aastast, mil Eestimaa kuberner olla kirikutes ette lugenud talupoegadele esmaabiteavet, et nood oskaksid õnnetusse sattunuid aidata. Mitmed neist nõuannetest on üsna tänapäevastele sarnased. Nii et kui võtta kasutusele terve talupojamõistus ja autoapteek, siis peaks saama üht-teist elupäästvat korraldada küll.

Mida peab sisaldama esmaabivahendite komplekt?

•  Rullsidemed. Sidemerullid on head surve tekitamiseks tõsisemate arteriaalsete või venoossete verejooksude peatamisel, neid peaks olema autoapteegis rohkem kui üks-kaks.

•  Rõhkside. Rõhksidemega sidudes tagatakse haava kokkusurumine. Kuna materjal on elastne, saab sideme tugevust vastavalt vajadusele sättida.

•  Steriilsed marlilapid. Marlilapid on eelkõige mõeldud haavade katmiseks enne sidumist.

•  Desinfitseeriva ainega immutatud tampoonid. Värske haava puhastamiseks alkoholisisaldusega lapid ei sobi, esmaabiks tuleks haav pigem pesta voolava veega ja seejärel katta.

•  Kaelalahas. Autoapteekides leiduvad kaelalahased üldjuhul ei toesta kaela piisavalt ning nende paigaldamine eeldab koolitust. Kui on aga lülisambatrauma kahtlus (kõrgelt kukkumine, autoavarii vms), siis tuleks kaelakraed paigaldada kahekesi, üks toetab kaela ja teine paigaldab kraed.

•  Kolmnurkrätik. Esmaabis kasutatakse peamiselt toetava fiksaatorina, aga riidel on ka teisi kasutusvõimalusi, haava katmisest ja lahastamisest kuni pearätini.

•  Termotekk. Kasutatakse kannatanu kaitsmiseks vihma, jahtumise või ülekuumenemise eest.

•  Kaitsekindad. Infektsiooni vältimiseks kannatanuga toimetamisel.

•  Käärid või turvalõikur. Rõivaste eemaldamiseks vigastatud kohtadelt. Sobib ka marli lõikamiseks.

•  Kaitsemask. Suust suhu hingamise ohutuks läbiviimiseks.

•  Plaastrid. Kergemate haavade katmiseks.

Lisaks oleks mõistlik varuda autoapteeki mõned valuvaigistid, põletusgeel, puugieemaldusvahend. Varustust kontrollides tasub tähelepanu pöörata ka toodete aegumiskuupäevadele.

Eluohtliku seisundi kindlakstegemisel tuleks hinnata kolme aspekti: teadvus, hingamine, vereringe. Kui üks neist ei toimi, tekib organismis hapnikupuudus, mille tagajärjeks on kliiniline surm kestvusega 5–6 minutit, sellele järgneb pöördumatu bioloogiline surm. Kui arvestada kiirabi keskmist reageerimisaega linnas (kiirabi jõuab kohale 9–11 minutit pärast õnnetuse algust), siis ei ole sündmuskohal elupäästjateks mitte meedikud, vaid kannatanu lähedal olevad inimesed, olgu nendeks tänaval jalutav juhuslik mööduja või memm pliidi ääres.

Lähene ohutult ja kontrolli teadvust, teda kõnetades või mõõdukalt raputades. Ava hingamisteed (pea kuklasse; peatrauma puhul ettevaatust – lülisambavigastuse oht!) ja kontrolli hingamist kas käeseljaga õhuvoolu tunnetades või asetades käed patsiendi rinnale ja tunnetades rindkere liikumist.

Hinda vereringet (pulssi) kaelaarterilt. Vaata, kuula ja tunneta 10 sekundit, enne kui järeldad. Kui hingamine on normaalne, aseta kannatanu püsivasse külgasendisse. Kui kannatanu ei hinga, helista häirekeskusesse, pööra kannatanu selili ja alusta kaudset südamemassaaži: 30 rindkere kompressiooni sagedusega umbes 100 korda minutis.

Suust suhu hingamiseks kasuta autoapteegis leiduvat kaitsemaski. Ilma selleta ei tohi võõrale inimesele kunstliku hingamist teha, võid saada nakkuse. Aseta mask kannatanu näole, huulik tema suhu. Pigistades nina kinni, hinga sisse ja haara oma huultega kanntanu suu. Kunstlikku hingamist soorita valemi järgi: 2 hingatamist ning 30 südamemassaaži. Südamemassaaž peab olema võimalikult katkematu. Esmaabi tuleb osutada kuni kiirabi saabumiseni.


Kuidas käituda olukorras, kus peame andma esmaabi?

Tõenäoliselt on enamik täiskasvanuid omandanud mingisuguseidki teadmisi esmaabi andmisest, olgu siis autokoolis, töökohas või koolis terviseõpetustunnis. Paraku on aga "tõelise sündmusega“" kokkupuutes meie oskused mõjutatud (õnnetus juhtus lähedase inimesega, käed värisevad, otsustusvõime on häiritud jne). Kuidas siis käituda? Iga õnnetus on isemoodi, aga põhimõtteline tegevuskäik on sama.

1.      Võta endale hetk. Emotsioonid on nakkavad, seega püüa olla rahulik ja toetav.

2.      Hinda olukorda ja teadvusta ohtusid. Avanemata turvapadi, bensiini- või gaasileke, agressiivsed inimesed, töötavad seadmed jne.

3.      Kutsu vajadusel abi! 112

4.      Muuda piirkond esmaabi andmiseks ohutuks. Vajalikud kaitsevahendid leiad autoapteegist. Kui kaitsekindaid ei ole, saad kaitsta käsi ka kilekotiga jne.

5.      Anna abi, kui piirkond on ohutu. Kui oled abi andmisega alustanud, siis tee seda otsustuskindlalt.

6.      Pöördu abisaamiseks teiste poole. Kõike ei pea ise tegema. Delegeeri korraldusi isikuliselt – üleskutse kõigile („Tooge esmaabikott!“) võib tähendada, et sellele ei reageeri keegi.

Haavad

Olenevalt trauma mehhanismist võib haavu klassifitseerida: lõikehaav, raiehaav, torkehaav, põrutus-lömastushaav, rebimishaav, laskehaav. Kergemaks ja sagedasemaks haavaks on marrastus – pindmine haav, kus naha ülemised kihid on kraabitud, jättes lahti marraskil õrna piirkonna. Verejooks haavast võib olla kas arteriaalne (haavast tulev veri on helepunane, pulseeriv), venoosne (haavast tulev veri on tumepunane, ühtlaselt voolav) või kapillaarne (immitsev veri, pindmine nahavigastus).

Haavade sidumise eesmärgiks on verejooksu peatamine, haava kaitsmine, haavapiirkonna toestamine. Kui võimalik, pane esmaabi andmiseks kätte autoapteegis leiduvad kaitsekindad või kaitse käsi kilekotiga.

Suured arteriaalsed ja ka venoossed verejooksud tuleb peatada koheselt. Selleks saab kasutada teist sidemerulli, millega avaldada haavale survet, sidudes elastse rõhksidemega. Vajadusel aseta uus side eelmisele peale.

Kapillaarse või venoosse verejooksu sulgemiseks eemalda võimalusel haava katvad riided ning jooksva vee all mustus. Kata haav haavatampooni või marlilapiga ja avalda verejooksu sulgemiseks survet sidemerullidega. Kui verejooks ei peatu, lisa sidemerulle haavale peale, mitte ära eemalda eelmist!

Vigastatud jäse tõsta südamest kõrgemale, välja arvatud luumurru korral. Haavas olevad kinnised võõrkehad fikseeri sidemerullidega ja seo kinni. Ära eemalda ise kinniseid võõrkehasid haavast!

Kas kõik haavad vajavad meditsiinilist sekkumist? Kindlasti mitte. Enamik olmehaavu paranevad ise. Haava paranemist takistab eelkõige haavainfektsioon ja pidev traumeerimine liikumisel. Meditsiiniabi vajaksid haavad, millesse on kinni jäänud võõrkeha; kus on suur infektsioonioht (hammustus, torkehaav määrdunud esemega); õmblemist vajavad haavad (kõik nahakihid on läbistatud, haav on üle 1 cm pikk).

Haavad õlavarrel, küünarvarrel, randmel, labakäel ja sõrmedel saab pärast sidumist eelkõige transpordi ajaks fikseerida kolmnurkrätikuga, nii et käsi toetub kaelale.

Kuidas helistada häirekeskusesse

Euroopas ja ka Eestis on hädaabinumber 112, kõne sellele on tasuta. Hädaabikõnet haldab häirekeskus ja sinuga suhtleb päästekorraldaja, kes saadab operatiivteenistuse välja juba telefonikõne ajal, kui on teada, mis juhtus ja kus juhtus.

Kui telefoni operaatorfirmal ei ole selles piirkonnas levi, siis võta telefoni SIM-kaart välja ja sa saad hallata kõikide võrguoperaatorite mobiililevi, et saada ühendust häirekeskusega.