Hiiglaslik jäämägi murdis end viimaks Larsen C šelfiliustiku küljest lahti

SS Õhtuleht, sa teed lihtsalt tõlkeartikleid. Võiksite vähemalt kontrolida fakte. Aastal 1927 murdus veel suurem tükk, kas siis oli juba "kliima soojenemine"?
#FakeNews

Selle taga on Putini ja venemaa salajased sepitsused, õhati pomm et ameerika ära uputada.

"Lahti murdunud jäämägi kahandas liustikku 10% võrra, vahendab BBC.
...
Kamaka sulamine veetaseme tõusu kaasa ei too, kinnitab väljaanne. Kui aga Larsen C ühel päeval täielikult laguneb, võib see keskmist veetaset tõsta kuni 10 cm."
Väidet 10 cm kohta BBC-st ei leidnud, aga see on tõsi, et 90% Larsen C -st on veel omal kohal.

Nüüd Al Gore ja muud linnud loomad saavad võidu tantsi tantsida ning jälle raha välja pressida. Kleepuvate kätega J****d saavad raha oma käte külge kleepida.

sulamine veetaseme tõusu kaasa ei too. aga kui laguneb, siis vesi tõuseb 10cm. täiega äge jutt.

Larsen tegi selfie?

Keegi paniköör on omal ajal koolist pausi pannud vist.
Tsiraat: Kui aga Larsen C ühel päeval täielikult laguneb, võib see keskmist veetaset tõsta kuni 10 cm.
Vabadust, veepind ei tõuse mitte jäämäe täieliku "lagunemise" või sulamise järel vaid juba siis, kui see jää mandrilt vette vajub. Siis veepind sellest tõusebki. Muuseas, see jääväli oli juba ammugi, paljude aastate eest mandrilt liustikukeelena vette vajunud ja ujus sellel olles ise servapidi liustikus kinni. ,Enne kui ülejäänud liustikust lahti murdus ja nüüd minema ujub. Keegi on ka matemaatikatunnist pausi pannud. Isegi kui see 5800 ruutkilomeetriline jäämägi oleks lausa ühe kilomeetri paksune, seega 5800 kuupkilomeetrit, siis sellise jäämassi vette lisamine ning ärasulamine tõstaks 361 miljoni ruutkilomeetrilise maaimamere pinda vaid maksimaaselt 1,6 cm. Tegelikult veel vähemgi, sest esiteks on rannikuliustikud harva nii paksust jääst ning teiseks on jää kergem kui vesi. Näiteks kuupmeetrist jäästa saaks vaid 800-900 liitrit vett. Seega võiks veepind tõusta vaid pisut üle ühe sentimeetri.
Teiseks pole liustike merre vajumises midagi imelikku, see on vee loomulik ringkäik polaartingimustes. Vesi sajab pilvedest lumena mandrile, kus see ei sula, kuid tiheneb pikkamisi jääks. Jääliustikud aga "voolavad" pikkamisi alla ranniku poole kuni jõuavad vette ning veel ujudes murduvad tormide, aga ka tõusust-mõõnast tingitud painete tõttu lõpuks vette ulatuvast liustikuleelest lahi, saavad iseseisvateks jäämägedeks, mis vees soojenedes aastatega ise lõpuks taas veeks saab. Seega Antarktika kui ka Gröönimaa eraldavad jäämägede näol ookeanile veelisa. Aga samas omandavad lume näol ise tuhandeid kuuplkilomeetreid vett, millest saab seal mannerjää.