Maailm

TEADLASED HOIATAVAD: Euroopa supervulkaan ohustab ka Eestit (91)

Aadu Hiietamm, 10. juuli 2017, 19:17
KEEV MUDA: Keev mudajärv Campi Flegrei vulkaanil Napoli külje all. Aadu Hiietamm
Lõuna-Itaalias Napolist idas asub ohtlikuks tunnistatud Vesuuvi vulkaan, mille võimas purse hävitas 24. augustil 79. aastal Pompei linna. Paljud Pompei varemeid vaatamas käivad turistid ei tea, et Napolist läänes asub tõeline põrgu – Euroopa ainus supervulkaan Campi Flegrei (Põlevad Väljad), mis teadlaste arvates näitab ohtlikku aktiivsust ja ohustab ka Eestit.

Napolist idas asuv supervulkaan Campi Flegrei on 150 ruutkilomeetri suurune suhteliselt tasane maatükk, kus puuduvad kõrgemad mäed. Osaliselt jääb Campi Flegrei mere alla. Nii asuvad selle supervulkaani piirkonnas populaarsed saared Ischia ja Procida.

Samal teemal

Campi Flegrei ja Vesuuv on ühendatud

Vulkanoloogid usuvad, et Campi Flegrei ja Napolist idas asuva Vesuuvi vulkaani magmakambrid on ühendatud ja see muudab võimaliku purske üliohtlikuks, sest vahetus läheduses elab paar miljonit inimest, kelle evakueerimiseks kulub vähemalt nädal. Väärib tähelepanu, et kuulsa jalgpalliklubi SSC Napoli kodustaadion San Paolo on ehitatud Campi Flegrei vulkaanile.

Campi Flegrei esimene teadaolev suurem purse toimus umbes 39 400 aastat tagasi. Tookord kattis õhkupaiskunud tuhk ja tolm pool Euroopat ja jõudis Kesk-Venemaani. Tegemist oli võimsaima vulkaanipurskega Euroopas viimase 100 000 aasta jooksul. Kokku paiskas Campi Flegrei tookord välja umbes 350 kuupkilomeetrit kivimeid ja laavat. Võrdluseks: Vesuuv paiskas Pompei ja Herculaneumi hävitamisel välja vaid neli kuupkilomeetrit kivimeid ja laavat.

Campi Flegrei järgmine suurem purse toimus 13 000 aasta eest. Viimati purskas Campi Flegrei 1538. aastal. Toonane purse kestis kaheksa päeva ja selle tagajärjel tekkis uus mägi – 133 meetri kõrgune Monte Nuovo.

Campi Flegreil nagu ka Vesuuvilgi käib rohkelt turiste, kellele näidatakse pulbitsevaid kuumi mudajärvi ja väikseid geisreid ning maapinnast tõusvat väävliauru, mis annavad tunnistust Napoli ümbruse väga rahutust maakoorest.

Campi Flegreil hoiavad ööpäev läbi silma peal Napoli vulkanoloogia ja geofüüsika instituudi teadlased ning nende sõnul näitab supervulkaan ohtlikku aktiivsust. Maapind väriseb ja tõuseb. Kuigi teadlased ei suuda purske aega ette prognoosida, kardavad nad, et see toimub oodatust varem, võib-olla juba üsna varsti, vahendab Saksa päevaleht Die Welt.

Teada on, et ka 1538. aastal toimunud purske eel kerkis maapind Campi Flegrei piirkonnas paar meetrit. Sarnast maapinna kerkimist täheldati samuti 1980. aastate algul, kuid purset ei järgnenud.

Valmis tuleb olla ootamatuks purskeks

Arvestades Campi Flegrei ajalugu tuleb vulkanoloogide arvates valmis olla ootamatuks purskeks. Seejuures ei ole tegemist abstraktse, vaid tegeliku ohuga.

Teadlased rõhutavad, et Campi Flegrei vulkaanipurskel oleks kindlasti üleilmsed tagajärjed. Õhku paisatavad kivimid, tuhk ja gaas mõjutaksid kliimat. Palju oleneb seejuures aastaajast ja õhuvooludest, kuid tõsisemalt puudutab Campi Flegrei vulkaanipurse suure tõenäosusega Ida- ja Põhja-Euroopat ning seal hulgas ka Eestit. Keskmine temperatuur võib selles piirkonnas paariks aastaks alaneda kaks kuni neli kraadi.

91 KOMMENTAARI

s
sd 13. juuli 2017, 14:47
Totakad, temperatuur langeb nagunii ka ilma selle vulkaanita.
s
Selge! 12. juuli 2017, 18:33
Et kui Napolis hakkab vulkaan purskama, siis on paras aeg Eestist lesta tõmmata-nii ve?
Loe kõiki (91)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee