Eesti uudised

Homoperede piknik – natuke süüa-juua ja murede kurtmist (23)

Marvel Riik, 10. juuli 2017 04:00
Lipp vardasse: Pühapäeval ehiti Hirvepark vikerkaarelippudega. «Baltic Pride 2017» viimase üritusena korraldati perekondlik piknik, kus lapsed ja täiskasvanud said omavahel tutvust teha.Foto: Alar Truu
Pühapäeval kogunesid samas soost vanematega pered Tallinna Hirveparki, et parandada omavahelist läbikäimist. "Väga paljud pered on kapis just seepärast, et neil ei ole kogukonda ümber," väidab üks piknikul osaleja.

Toompea nõlva alla jääv Hirvepark elab pühapäeva keskpäeval oma harjumuspärast elu. Tervisesportlane kulutab kruusal joostes tosse, vanemad jalutavad lapsevankritega ringi, saatjaks linnulaul, ning öine piduline magab pingil, hambad laiali.

Kuid keskpäeval saab pargi üks ots ehitud kahe vikerkaarelipuga. Maha laotatakse piknikutekk ja toidumoon. See perepiknik Hirvepargis on lõppakord tänavusele "Baltic Pride’ile", mis kinnitab end seisvat sallivama ühiskonna eest, olenemata inimeste seksuaalsusest, sooidentiteedist ja eneseväljendusest.

Näib, et suurem aur on läinud laupäevasele rongkäigule, kus osales ligikaudu 1800 inimest, sest piknikul on vaid paarkümmend inimest. Naisi on rohkelt, lapsi vähe, mehi aga paari sõrme jagu.

Hirveparki on tuldud selleks, et samas soost vanematega pered saaksid omavahel rohkem tuttavaks. Seejuures on piknikul, mida kogukond on aktiivselt korraldanud viimasel viiel aastal, tähtis roll just laste seisukohalt. Et nad, lisaks täiskasvanutele, näeksid, et nad pole üksi.

"[Argielu] on natuke nagu koolikiusamine. Lapsi surutakse isolatsiooni. Last kiusatakse selle pinnalt, et näe, vanemad on p***d, ise oled p**e," räägib Mare (nimi muudetud), kes koos samasoolise elukaaslasega kasvatab kolme algkooliealist last.

"Minu lapsed on juba suuremad ja mõtlen ka selle peale, et ühel hetkel on nad teismelised ning natuke segaduses. Siit saavad nad teada, et minu emme sõpradel on ka lapsi. Et kui on häda käes, siis ma võin nendega rääkima minna," lisab Tuuli (nimi muudetud), kes kasvatab Marega sarnastes oludes kahte poega.

"Väga paljud pered on kapis just seepärast, et neil ei ole kogukonda ümber," lisab Mare.

Kuigi nii uuringud kui ka olukorrad igapäevaelus näitavad, et eestlased on seksuaalvähemuste suhtes muutunud viimase kümne aastaga sallivamaks, kuulevad nad ikka enda suunal sõimu ega tea endiselt, kuidas neid puhkusel näiteks majutusasutustes vastu võetakse.

"Esimestel pride’idel [alates 2004. aastast] hakkasid inimesed alles harjuma mõttega, et homoseksuaalsed inimesed on olemas. Ma ei oleks kümme aastat tagasi ette kujutanud, et mul on ükskõik, kas mu naabritädi saab või ei saa teada, kellega ma elan. Mul oli ikka väga suur hirm, nüüd aga on täiesti okei," arutleb Tuuli, kes mäletab veel aegu, kui rongkäigul osalejaid loobiti kividega.

Rääkides Mare ja Tuuliga perekonnaelust, nendivad mõlemad, et keeruline on toime tulla ühiskonna suhtumisega, kui jutt läheb mehelikule eeskujule. Peremudeleid on erinevaid, on nii neid, kus on kaks ema, kui ka neid, kus figureerib mingil määral ka isa. Isa puudumisel korvavad eeskuju lähimad meessugulased, aga ka ühiskond ise, mis niikuinii on heteroseksuaalse orientatsiooniga.

"Väga sageli on samast soost paarid väga normatiivsed. Ehk nad elavad samasugust pereelu ja kasvatavad lapsi täpselt samamoodi nagu heterodest lapsevanemad. Seal ei ole muud erinevust kui see, et vanemad on samast soost," ütleb Mare.

Lastes naistel kõrvutada ema-isa hoolealust kasvatust, mida nad lapsepõlves said, sellega, millist kasvatust nad ise pakuvad, jääb märksõnana kõlama "harmoonia". "Võrreldes minu vanematega on meil [kodu] harmoonilisem. Kasvatuses oleme valinud leebe suuna, mitte vabakasvatuse. Kõikidele asjadele lähenetakse armastusega, mitte jõupositsioonilt," räägib Tuuli.

"Minu enda lapsepõlv oli selline, kus ei tohtinud midagi teha, sest seda lihtsalt ei tohtinud teha."

Järgmine "Baltic Pride" toimub tuleval suvel Lätis.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee