Hamburgis lõõmasid veel ööl vastu eilsetki autod ja jätkusid kokkupõrked. Tippkohtumisest osavõtjad olid aga ammu koduteele asunud. Kolmas päev järjepannu tuli hommikul alustada linnatänavate koristamisega ja anarhistide viskerelvadeks olnud sillutuskivide tagasipanekuga. Varasematest öödest olid paljud kaupluseomanikud nii palju õppinud, et poodide aknad-uksed löödi suurte vineertahvlitega kinni.
Kriitikat riigivõimude ja Hamburgi linnajuhtide aadressil sadas kõigist ajakirjandusväljaannetest. Bild osutab, et politsei treenis kaks kuud meeleavaldustega toimetulekut, kuid jäi ometi hätta – vasakpoolsete noorte ja anarhistide eestvedajad olid oma tegevuse paremini läbi mõelnud ja kogu aeg korravalvuritest paar sammu eespool.
"Nad jagunesid paljudesse väiksematesse rühmadesse, kes tegutsesid eri kohtades, ja me ei jõudnud neile järele," möönis politsei esindaja.
Tegevuskord nägi ette sedagi, et tavapolitsei peab katustel inimesi märgates oma tegevuse peatama ja ootama eriüksuse saabumist, kes saaks noored nende elu ohtu seadmata maa peale tuua.
Nii märatsemine muudkui paisus ja paisus. Viimastel andmetel sai vigastada kaugelt üle 200 politseiniku. Lühemaks ajaks vahistati 144 inimest, teist sama palju saadetakse ilmselt kohtu ette. Bildi küsimusele, miks nii vähe, vastas politsei: näiteks kaupluserüüstajate kinnipidamiseks peab olema videomaterjal, kus on selgelt näha varastav või lõhkuv inimene. Ilma selleta pole kinnipidamine mõeldav.
"Hamburgi valimine G20 kohtumise korralduspaigana oli ränk viga. Meilt sinna appi saadetud politseinikud olid oma elu pärast hirmul," nentis Baieri politsei ametiühingu esindaja. Siseminister Thomas de Maiziere vastas: "Liidukantsler otsustab, kuhu ta kogu maailmast riigijuhid kokku kutsub, mitte meeleavaldajad."
Ometi oli kantsler Angela Merkelgi Hamburgi tänavatel toimunu pärast silmanähtavalt mures ja rahutu.
Lõppdokument sisaldab küll hulga toredaid asju. Teoreetiliselt kiideti vabakaubanduse arendamist, kuid märgiti ka riikide õigust kehtestada kaitsetolle. Nagu kardeti, pole palju kiita kliimaküsimuste arutelugi. Lõpuks jäi nii, et 19 riiki (Türgi küll hiljem reserveeris endale õiguse eriarvamusele) lubasid Pariisi kliimaleppest kinni pidada, Ühendriigid pole aga enam kliimaleppes osaleja ja võib – märkusega "vastutustundlikult" – kasutada fossiilseid kütuseid nii, nagu soovib.
Riigijuhid lubasid jätkata koostööd Aafrika riikidega, et ergutada sealset majanduskasvu ja uute töökohtade loomist. See peaks vähendama ka pagulaste voolu Euroopa Liidu, eeskätt Itaaliasse.
President Donald Trumpi kahele tunnile ja 16 minutile (protokollilise poole tunni asemel) veninud kohtumine Venemaa presidendi Vladimir Putiniga oli tõenäoliselt G20 kohtumise tippsündmus. Tulemuseks on eile kehtima hakanud vaherahu kolmes Süüria provintsis. "Pärisin Putinilt kahel korral karmilt, kas Venemaa sekkus meie presidendivalimistesse. Ta vastas, et nemad seda ei teinud. Olen enda suhtumise juba varem teatavaks teinud," kirjutas Trump eile Twitteris.
Ta on nimelt öelnud, et valimisi võis internetis nuuskida kas Venemaa või mõni teine riik.
"G20 tippkohtumine oli USA poolt vaadates suurepärane saavutus. Ma selgitasin veel kord, et meil tuleb parandada ja ümber kirjutada varasemad kaubanduslepped, mis pole USA-le kasulikud. Hakkan sellega tegelema," kirjutas Trump.
Ta rääkis Hamburgis päris tippkohtumise lõpul Hiina presidendi Xi Jinpingiga olukorrast Korea poolsaarel. Xi kordas oma varasemat ettepanekut, et poolsaarest peab saama tuumarelvavaba piirkond, mis aga tähendaks USA väehulga, eeskätt rakettide, vähendamist seal.
Ivanka ja Melania päästsid päeva
3 KOMMENTAARI