Eesti uudised

Vene sõjaväeõppus Zapad 2017 – jõudemonstratsioon läänele (85)

Marvel Riik, 8. juuli 2017, 04:00
võimas jõud: Eelmisel õppusel «Zapad 2013» osales vähemalt 70 000 inimest. Õppusel võideldi sõjavahenditega n-ö terroristide vastu, kelle all mõeldi tegelikult NATOt, sealhulgas Balti riike.Foto: Sputnik / Scanpix
Eraldi tegevusplaani Zapadi jaoks ei ole kaitseministeerium teinud.

Ehkki asjatundjad arvavad, et sügisel toimuval Venemaa Lääneringkonna suurõppusel Zapad 2017, ei ole ohtu üle kasvada vallutusretkeks, võib see siiski  muuta Läänemere regiooni julgeolekut.

Samal teemal

„26. septembril 2023. aastal lähevad umbes kolmesaja tuhande osavõtjaga õppused „Zapad 2023“ sujuvalt üle sõjalisteks operatsioonideks Põhja-Norras, Läänemerel, Baltikumis ja Ukrainas. Olles kindlad lääneriikide nõrkuses ja ükskõiksuses ning Venemaa relvajõudude hoolikalt üles ehitatud ja täpselt ajastatud tugevas võitlusvõimes, samuti hinnates maailma poliitilist ning majanduslikku olukorda oma rahvuslike huvide edendamiseks küllalt soodsaks, alustavad Venemaa ja tema liitlased sõda, käsitades seda regionaalse sõja, mitte maailmasõjana.“

Sellise mõttepalli viskab õhku kirjanik ja reservohvitser Leo Kunnas oma viimases raamatus „Sõda 2023“. Kas ja kuidas saaks Eesti hakkama olukorras, kus Venemaa lääneringkonna õppus ehk Zapad kasvaks üle sõjaliseks tegevuseks?.

Kunnase dokumentaalromaan veel sündimata sündmustest pakub välja kaks stsenaariumi: venelane kas ampsab endale suure tüki Ida-Euroopast või suudetakse ta kollektiivselt tagasi lüüa oma liivakasti.

Kuigi raamat on ilukirjanduslik, on see siiski tulnud jutuks näiteks riigikaitsekomisjonis.

„Mõtlemapanevat on seal palju: meie valmisolek, meie sõjaaja isikukoosseisu arv. Eriti teravalt on kindral Ants Laaneots tõstatanud juhtimis-, mobilisatsioonisüsteemi ja terve rea muude probleemide olemasolu,“ arvustab riigikaitsekomisjoni aseesimees Mart Helme.

Autori enda sõnul kujutas ta teoses kõige ohtlikumat stsenaariumi, kus vaenlane jõuab piirilt Tallinna kolme päevaga. „Ma pole näinud, et keegi ütleks, et tegu oleks sõjalise möödapanekuga. Ainuke kriitika, mida ma kuulnud olen, on see, et meil pole ressursse. Kuid küsimus hoopis ressursi kasutamises.“

Kunnase raamat ilmus kolmveerand aastat enne seda, kui Venemaa korraldab koos Valgevenega regiooni suurimat õppust Zapad 2017, mis peaks toimuma 14.–20. septembril. Mida sellest siis oodata?

Venemaa Lääne sõjaväeringkonna suurõppuse haare kaardil ulatub Ukrainast Koola poolsaareni, tipnedes piiridelt ka Soome ja Norraga. Lisaks Kaliningradi oblastile võtab sügisesest õppusest osa ka Venemaa sõjaline liitlane Valgevene. Kuid geograafilised mastaabid kõrvale jättes, on veelgi ärevamaks tegev asjaolu, et eelnevad õppused on sisaldanud vaenulikke elemente NATO suunal: erinevate väeliikidega, sh tuumarelvadega, on harjutatud sõjapidamist Läänemere riikide vastu.

„Venelane harjutab nii nagu kavatsetaks sõdida.“

Ka Leedu president Dalia Grybauskaitė on öelnud, et sügisene Zapad on olemuselt naaberriikidele agressiivne õppus, millega valmistutakse sõjaks läänega. Helme sõnul on vähese läbipaistvuse tõttu raske hinnata, mis on õppuse lõppeesmärk, ent varasemate õppuste näitel on selge, et ühe osana harjutatakse läbi Balti riikide ja Poola ründamist. „Loodame, et järelemõtlematuid samme ei astuta, aga me ei saa kunagi 100% kindlusega öelda, et midagi toimuma ei hakka.“

Kuigi selle aasta Zapadi kohta ei ole välja käidud ametlikku stsenaariumi, annavad sellest aimu eelnevad, 2009. ja 2013. aastate õppused. Viimasel Zapadil harjutati Valgevene kaitsmist relvastatud rühmituste ehk terroristide eest. „Nad teevad lahinglaskmisi oma relvasüsteemidega ning lähevad kuni polgutasemini [paarituhandelise üksuseni] välja. Lennukid pommitavad sihtmärke ja sõjalaevad lasevad rakette. Kindlasti lastakse välja ka mõni Iskander[-tüüpi rakett],“ kirjeldab Kunnas varasematel õppustel toimunut.

Kuna suurel õppusel on kasutusel lahingmoon, tuleb arvestada ka mõningaste inimkaotustega. „Tõenäoliselt saab ka keegi surma. Sellest statistika väga ei räägi, aga selliseid intsidente muidugi tuleb,“ kinnitab Kunnas.

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Henrik Praks ei usu aga, et Venemaa oleks sihikule võtnud Baltikumi. Pigem püütakse sarnaselt Leedu presidendi sõnavõttudele hoida teemat suurema poliitika päevakorras. „Arvestada tuleb sellega, et venelased on ennegi kasutanud õppuseid muude tegevuste maskeerimiseks. Näiteks 2015. aastal toimus Kesksõjaväeringkonna õppus, mille raames alustati tegelikult vägede paiskamist Süüriasse. Tollel hetkel tuli see kõigile ootamatusena,“ tõdeb Praks.

Sarnaselt Süüriale olid õppused alguseks ka Gruusia sõjale 2008. aastal. Siis korraldas Venemaa Lõuna sõjaväeringkonna suurõppuse Kavaz. „Minu hinnangul ei ole Zapadist Eestile otsese sõjalise rünnaku ohtu,“ rõhutab kaitseministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov.

Praegu jälgib NATO Venemaa õppusi suure tähelepanuga, sest viimane on Läänemere julgeoleku suurim mõjutaja. Vene relvajõud on pikka aega just NATO läheduses kasvanud nii kvaliteedis kui ka mahus ning neid on kasutatud reaalselt ka sõjatandril.

„Suurusjärgud on muidugi murettekitavad. On teada, et meie sõjaaja kaitsejõud koosnevad 21 000 mehest, millele lisandub hulgake kaitseliiduüksusi ja liitlased. On täiesti selge, et see on ebapiisav,“ märgib Helme.

Palju on räägitud just Vene sõjaväe moderniseerumisest, mis Helme sõnade järgi suuresti tähendab vana tehnika värskendamist. „Eks venelane teeb, mis ta suudab, aga see on vaese mehe moderniseerimine. Vanadesse, tihtipeale 1970. aastate tankidesse-lennukitesse pannakse uut tehnikat: vaatlus- ja tulejuhtimisseadmeid jms. Tegelikult on neil välja töötatud täiesti uusi kopteri- ja lennukitüüpe, aga puudub võimekus toota masstoodangut kvaliteetselt,“ seletab Helme.

Kuid tehnika kõrval on värskendusi tehtud ka struktuurides. Venemaal on loomisel suuremad väekoondised, mis sobivad Praksi sõnul paremini ründeoperatsioonide läbiviimiseks. „Märgiline on esimese tankiarmee taasloomine [2014. aastal]: 700 tanki pluss muu soomustehnika. See oleks tõeline löögirusikas.“

Kunnase teeb rahutuks teadmine, kui palju Venemaa kulutab sõjaveäele. „Kaitse-eelarve peaks olema praegu 5,2 % SKTst. Nad ei saa seda teha väga kaua, 10–15 aastat. Masinavärk viiakse ühel hetkel sellisesse konditsiooni, et tekib kiusatus seda kasutada.“

Samas on kasvanud erinevate õppuste, sealhulgas lühikese etteteatamisega valmiduskontrollide, arv ning keerukus. „Ühest küljest on see normaalne. Riigid võivad oma territooriumil harjutada ja arendada oma sõjaväge. Zapadi puhul on murelikuks tegev aga selle väike läbipaistvus. Lisaks kumab õppuse tegevusest läbi agressiivseid noote, nii retoorikas kui ka stsenaariumites, mida nähtavasti harjutatakse,“ nendib kantsler.

Kuigi õppus Zapad on pikalt ette teada, on veel tänagi raske leida infot, mis räägiks selle olemusest. Osalt on selle taga vaatlejate puudus. Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni reeglistiku järgi tuleb rohkem kui 13 000 osalejaga õppuste puhul kaasata rahvusvahelised vaatlejad. Kui Eesti kaitsevägi pidas 2015. aastal üle 13 000 osalejaga õppust Siil, olid vaatlejad, sealhulgas Venemaalt, tegevust kohapeal jälgimas.

„Venemaa kasutab alati hämamist. Ta võib öelda, et meil on vähem kui 13 000 osalejat. Õppus on jagatud mitmeteks juppideks ja nad võivad alati sinna midagi lisada või ära võtta, nii nagu ise soovivad,“ märgib Kunnas, kelle sõnul on võimatu öelda, kui suureks õppus kujuneb. „Kõige suurem, mida nad on teinud, oli 155 000 osalejaga.“

Praegu on Valgevene avaldanud enda andmed, et tema territooriumil saab olema 13 000 sõjaväelast, kellest 3000 tuleb Venemaalt. „Meedias on räägitud, et Venemaa on tellinud tehnika transpordiks Valgevenesse üle 4000 vaguni. Kui see tõele vastab, siis see kontingent saab olema palju suurem,“ ütleb Praks.

Osalejate arvu puhul on kaitseuuringute teaduri sõnul räägitud 70 000, aga ka suuremast numbrist.

Õppuse raames paistabki positiivses valguses silma Valgevene, kes on avalikult teatanud, et tahab olla õppusega võimalikult avatud. Nii Valgevene kaitseminister kui president Aljaksandr Lukašenka on öelnud, et kutsuvad vaatlejaid NATO riikidest. Selle põhjuseks, ja Venemaa ärrituseks, on Valgevene soov hoida läänega suhteid.

„Lukašenka on olnud ikkagi Venemaa sõjaline liitlane, aga samas soojendanud, eriti viimastel aastatel, suhteid läänega, kus ta on olnud „Euroopa viimase diktaatorina“ tõrjutud.

Venemaa praegune huvi on kindlasti sundida Valgevenet seisma rohkem lääne vastu,“ selgitab Praks Minski käike.

Ühe stsenaariumi kohaselt võib aga Valgevene avatus läänega tähendada seda, et pärast õppusi jäävad Vene väed Valgevenesse püsima ning kokkuvõttes püütakse toolilt maha lükata Lukašenkat ennast, asendades ta Venemaale rohkem truu juhiga.

Valgevene on ka Eesti kaitseministeeriumile kinnitanud, et kutsub õppusele vaatlejaid, aga reedeks ei ole postkasti mingit kutset tulnud. „Tahaks, et ka Venemaa oleks läbipaistev,“ ütleb Vseviov, kelle sõnul on ka varem saadud kutseid kui selliseid.

Näiteks 2013. aastal kutsuti Zapadile Eesti atašee, kellele anti õppuste tegevustest põgus ülevaade. „Usun, et kutsutakse ka seekord, aga seda ei tasu segamini ajada läbipaistvusega,“ täpsustab kantsler.

Vseviovi hinnangul kujuneb õppus kindlasti suuremaks, kui ametlikult teada antakse. „Sügisel toimuv, hõlmab väga paljusid ameteid, mitte ainult relvajõudusid. Palju täpsemalt saab rääkida siis, kui õppused on toimunud.“

Praks usub, et Venemaa eesmärk on Zapadiga demonstreerida enda jõudu läänele. „Mõnes mõttes on see signaali saatmine – kui NATO on loonud [Ida-Euroopa] regioonis kohaloleku, siis Venemaa näitab, et tema on suuteline palju suuremaid väekoondisi kokku tooma.“

Tuues võrdluseks NATO õppused, siis arvuliselt jäävad need Venemaale mitmekordselt alla. Ligi 9000 osalejaga Eesti kaitseväe õppus Kevadtorm tähendas sarnaselt viimastele aastatele uut rekordit. Eelmisel aastal pidas NATO Lõuna-Euroopas õppust Trident Juncture, kus osales kokku rohkem kui 36 000 võitlejat. NATO tänavune suurim õppus toimub Musta mere piirkonnas ning selle osalejate arv küünib 30 000ni.

Mida peaks aga tegema Eesti, kui kätte jõuab september? Praks ei usu, et Eesti plaanib midagi massiivset, samas poleks üllatav, kui samaaegselt Zapadiga toimuksid reservõppused. Teisalt tuleb vaadata ka liitlaste tegevust. Lennart Meri konverentsil ütles Euroopa maavägede ülem kindralleitnant Ben Hodges, et septembriks tuleb Baltikumi õppustele ameeriklaste õhudessantpataljon. Lisaks täidavad ameeriklased sügisest Leedus NATO õhuturbemissiooni. Omamoodi garantii annab ka Eesti Euroopa Liidu eesistumine.

Mart Helme sõnul on vastukaaluks Zapadile üht-teist juba tehtud: „Kevadtorm oli meie senistest õppustest kõige mastaapsem ning see on omamoodi vastus ja demonstratsioon. Kindlasti oli see taotluslikult suurem. Kõik teevad õppusi, näitavad, et ei olda hambutud, nagu on arvatud.“

Näiteks Rootsi korraldab tänavu samaaegselt Zapadiga 20 aasta suurima 19 000 osalejaga kaitseõppuse Aurora, kus keskendutakse Stockholmi ja Gotlandi saare kaitsmisele. Teiste liitlaste seas võtavad õppusest osa ka Eesti mereväe staabi- ja toetuslaev EML Wambola ja Saare maleva kaitseliitlased, kokku ligi 60 inimest.

Kaitseministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov ei ole aga nõus väitega, et Kevadtorm oli tänavu suurem just Zapadi tõttu: „Kevadtorm on aasta-aastalt suuremaks kasvanud. Suurem oli see tänavu seetõttu, et meie kaitsevägi areneb ja astub igal aastal sammu edasi.“

Lisaks oli tänavu kaasatud ka rekordiliselt liitlasi.

„Me ei plaani midagi eraldiseisvalt, kui selleks ei ole vajadust. Kui meie olukorrahinnangus peaks midagi muutuma, siis oleme valmis reageerima. Ja mitte üksi, vaid kollektiivselt,“ lisab kantsler.

„Me harjutame, et sõda ära hoida. See on peaasjalikult võimalik siis, kui suudad teisele poolele selgeks teha , et sõda ei ole temal mõtet alustada. Usun, et oleme selles olnud väga edukad.“

Reservohvitser Kunnas arvab, et tegutseda tuleks otsustavamalt. „Olen ka ametiisikutele esitanud lihtsa küsimuse: kui luurekeskus helistab ministrile või kaitseväe ülemale, et venelased alustasid ootamatut lahingvalmiduse kontrolli, millest võtab osa 150 000 meest. Mida meie teeme?“ küsib Kunnas.

Reservohvitseri sõnul tuleks tõsta ohutaset ning suurendada oma sõjarelvastuse mahtu, mida praegu Venemaa vastu napib. „Balti riikidel ei ole ühtegi soomusüksust. Siin ei ole arendatud midagi, mida oleks vaja.“

Selle asemel, et venelastele midagi vastata, toetutakse palju n-ö sümbolitele. „Meetmed, mis on praegu ette võetud, on loomulikult positiivsed, paremad kui ei midagi, aga need pataljoni taktikalised grupid [NATO vägede püsiv kohalolek Baltikumis ja Poolas] on sümbolid. Sõdimine hakkab brigaadist,“ ütleb Kunnas.

„Külma sõja ajal ei läinud sõjaks sellepärast, et see oleks eskaleerunud kohe tuumasõjaks.“

Toetudes USA mõttekoja RAND Corporationi analüüsile, peab Kunnase hinnangul NATO siinsele rindelõigule tooma seitse raskebrigaadi. „See ei oleks veel tasakaal, aga see oleks sama, mis külma sõja ajal – ei saa lihtsalt üle sõita.“

Kuigi mingit garantiid ei saa anda, et Venemaa ei plaani enda löögirusikat Läänemere riikide peal kasutada, on üldine hoiak, et õppus ei muuda tänast olukorda. Venemaa on juba sõjatandril Ukrainas ja Süürias ning liigutab tehnikat Põhja-Korea suunal, kus võib avaneda kolmas rinne. Kui venelastel peaks isegi jaguma ressurssi Läänemerele, tähendaks see suuri probleeme ameeriklaste ja brittidega, sest nende julgeolekuoht suureneks. „Me ei ole väike maaribake, mis kellelegi korda ei lähe, vaid me oleme geopoliitiliselt üks võtmeauk, sõna otseses mõttes,“ ütleb Helme.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee