Foto: VIDA PRESS
Allan Espenberg 7. juuli 2017 19:28
Olulisemate tööstusriikide ja areneva majandusega riikide ühendust G20 või G-20 (Group of Twenty) on nimetatud mitmeti: nii organisatsiooniks, grupiks, klubiks kui ka foorumiks, kuid nimetusest olulisem on see, milleks seda vaja oli ja millega seal rühmituses tegeldakse.

G20 asutati 1990. aastate lõpus peaasjalikult selleks, et leida lahendusi maailmamajanduse stabiliseerimiseks ja rahanduskriisidest jagusaamiseks. 1990. aastate lõpus vaevles Aasia tõsises rahanduskriisis, mis oligi ajendiks rikaste riikide helgemate peade kokkupanemisele. Samuti taheti eri maailmajagude kõvemaid riike kaasata rohkem maailma majandusasjade arutamisse, sest paljud tõsised tegijad olid sellest senini kõrvale jäänud.

G20 koosneb 19 riigist ja ühest kollektiivsest liikmest, milleks on Euroopa Liit. Ühendusse kuulumise peatingimus on tugev ja võimas majandus. Seetõttu ei saa G20 hulka kuuluda väga palju riike.

Suurte majandusriikide ühendus sai alguse USA presidendi Bill Clintoni algatusest 1997. aastal. Esmakordne G22 kohtumine (tollal oli pundis 22 riiki) toimus järgmisel aastal Washingtonis. G22 koondas alguses praeguste liikmesriikide kõrval ka Hongkongi, Malaisiat, Poolat, Singapuri ja Taid, kuid esindatud polnud Saudi Araabia, Türgi ja Euroopa Liit.

1999. aastal suurenes grupp lühikeseks ajaks koguni 33 liikmeni, kuid sama aasta lõpus panid seitsme tööstusriigi (Itaalia, Jaapani, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia, USA) rahandusministrid asja lõplikult paika, et üle 20 osalise pole siiski vaja. G20 asutamiskoosolek peeti 1999. aasta jõulude eel Saksamaal Berliinis.

G20 riikides elab ühtekokku kaks kolmandikku maailma rahvastikus ning need maad annavad umbes 85% maailma majanduslikust kogutoodangust ja 75% maailmakaubandusest.

Alates organisatsiooni asutamisest on G20 riikide rahandusministrid ja keskpankade juhid igal aastal omavahel kohtunud. Esimene selline nõupidamine oli 1999. aastal Saksamaal (Berliinis), kus tuldi kokku ka tänavu (Baden-Badenis). Käesoleval aastal on Saksamaa kui G20 eesistujariik olnud veel mitme suure kokkusaamise paigaks: Bonnis said kokku G20 välisministrid, Bad Neuenahris töö- ja tööhõiveministrid, Berliinis põllumajandus- ja tervishoiuministrid ning Düsseldorfis digitaalministrid.

Alates 2008. aastast, kui maailma raputas järjekordne finantskriis, korraldatakse G20 tippkohtumisi riigipeade või valitsusjuhtide tasemel. Esimene neist toimus Washingtonis ja seda võõrustas toonane USA president George Bush. Kui alguses saadi kokku kaks korda aastas, siis alates 2011. aastast leiti, et nii tihti pole vaja kohtuda ja nüüd kogunetakse kord aastas. Tänavune, 12. tippkohtumine leiab aset Saksamaal Hamburgis, kuid kokku on lepitud juba ka järgmistes kohtumispaikades: 2018. aastal on selleks Argentina, 2019. aastal India ja 2020. aastal Indoneesia.

Kui palju sellenädalane G20 tippkohtumine rahaliselt maksma läheb, ei osata praegu öelda, kuid Saksamaa on lubanud hiljemalt käesoleva aasta detsembriks kulutused avalikuks teha. Oletatavasti võivad need ulatuda sadadesse miljonitesse eurodesse.

Alates 1. detsembrist 2017 saab Saksamaa asemel G20 juhtivriigiks Argentina.

G20 liikmed on:

Aasiast 7: (Hiina, India, Indoneesia, Jaapan, Lõuna-Korea, Saudi Araabia, Türgi), 

Euroopast 5: (Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia, Venemaa), 

Ameerikast 5: riiki (Argentina, Brasiilia, Kanada, Mehhiko, USA), 

Aafrikast üks: (Lõuna-Aafrika-Vabariik), 

Okeaaniast üks: (Austraalia),

Euroopa Liit.