Maailm

SAKSA KEEL, LENNART MERI JA SOLVUMISED: Vladimir Putini omapärane suhe Hamburgi linnaga (33)

Toimetas Greete Kõrvits, 5. juuli 2017, 18:50
Foto: Reuters / Scanpix
Sakslaste Deutsche Welle teeb huvitava kokkuvõtte Venemaa president Vladimir Putini suhtest Hamburgi linnaga. Enne kui praegune president veel maailmakuuluski oli, külastas ta linna mitmel korral. Üks Putini fopaa Hamburgis on seotud Eestiga. Nüüd naaseb Vene president Hamburgi G20 riikide kohtumisele, mis toimub 7. juulil.

Wolfgang Rosenbauer töötas 1990ndatel Hollandi firma Philipsi heaks. Tema ülesandeks oli ettevõtte laiendamine ja toodete maaletoomine Ida-Euroopas. Rosenbauer meenutab 25 aastat tagasi toimunud kohtumist tema ja Vladimir Putini vahel. Toona oli Putin Peterburi aselinnapea.

Samal teemal

Philips rajas Peterburi lähedale võimsa tehase, mis pidi tootma vähiraviks mõeldud tehnoloogiat. Vabrikul oli aga probleeme küll raha, küll materjalidega. Et asjas selgust saada, kutsus hamburglane Rosenbauer sõsarlinna abilinnapea külla.

Rosenbauer ja Putin läksid õhtul veisepraadi sööma. Rosenbauer teadis, et tema külaline oli varem KGB-s töötanud, kuid ei muretsenud selle pärast. Siiski tundus venelase käitumine väga jahe, ehkki viisakas. Ka näis külaline kõike ja kõiki ebausaldavat. "Tema käitumine oli erakordse kontrolli all. Ta ei öelnud ise midagi, ainult esitas küsimusi," kirjeldab Rosenbauer. Veelgi kummalisem oli see, et terve õhtusöögi vältel kasutas külaline tõlgi abi, teeseldes, et ei mõista sõnakestki saksa keelt. Kõige lõpus vaatas Putin võõrustajale otsa ja ütles: "Tore, andke mulle nüüd need paberid." Puhtas saksa keeles. Edasine koostöö kulges küll sujuvamalt, ent Rosenbauer tunnistab, et Venemaaga äri tegemine polnud alati lihtne.

Hamburgi linn oli tunnistajaks ka ühele väga üllatavale momendile. Juba 1356. aastast korraldab vana hansalinn tähtsat madisepäeva banketti nimega Matthiae-Mahl. Banketil osalevad vaid prominentsed isikud: poliitikud, kultuuri- ja äritegelased. Külalised söövad hõbenõudelt, mis tuuakse Hamburgi varahoidlast välja spetsiaalselt vaid selleks ürituseks. Lühidalt, tegu on väga peene söömaajaga, millel on kindlad reeglid ja kus vestlus ning käitumine peavad olema ei midagi vähemat kui täiuslikult väljapeetud.

1994. aastal toimunud Matthiae-Mahli banketil pidas kõne Eesti president Lennart Meri. Putin tegi aga midagi, mida pole juhtunud ei varasematel ega hilisematel aastatel: tõusis kõne ajal püsti ja jalutas minema. Enne lahkumist vaatas veel tigedalt peo korraldajale otsa ning marssis nii demonstratiivselt minema, et tema sammud kajasid saali parketilt vastu. Putini lahkumist saatsid külaliste kohkunud sosinad: "Kes see veel oli? Mis tal hakkas?"

Mida kõneles Meri, et see Putinit nii ärritas? Vene välisministeerium oli äsja teada andnud, et naaberriikides elavate venelaste tingimuste parandamiseks ei piisa vaid diplomaatilistest sammudest. Meri hoiatas, et Venemaa "uusimperialistlik poliitika", nagu ta seda kirjeldas, võib ohtlik olla. Tõenäoliselt selle peale Putin oma demonstratiivse žesti korraldaski.

Kümme aastat hiljem plaanis Hamburgi ülikool nüüd juba Venemaad juhtivat meest audoktori tiitliga tunnustada. Õige mitu professorit protesteerisid ning viimasel hetkel jättis ülikool tiitli välja andmata. Putin pidas selle peale paremaks Hamburgi üldse mitte tulla (aasta hiljem ta siiski naasis).

Nüüd võtab Hamburg teiste riigipeade seas taas vastu ka Venemaa presidendi. Kas vastuvõtt saab ka soe olema?

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee