Vladimir Putin on olnud Venemaa juht ühtejutti ligi 18 aastat – selle aja sisse jääb ka Dmitri Medvedevi pseudopresidentuur (2008–2012), kui võim oli tegelikult siiski Putini käes. Samal ajal on presidendid Ameerika Ühendriikides vahetunud sagedamini ja Putini ametiajal on neid olnud kokku neli: Bill Clinton, George Bush noorem, Barack Obama ja Donald Trump. Putin on kõigi nimetatud USA presidentidega korduvalt kohtunud, välja arvatud Trumpiga.

Putin on Clintonile tänulik

Kui Putin sai aastavahetusel 1999/2000 ootamatult Venemaa presidendiks, siis oli USAs võimul Bill Clinton. Nende ametiajad kattusid vaid veidi enam kui aasta jooksul, seetõttu ei saanudki nende vahel väga palju kontakte olla. Sellele vaatamata on Putin tunnistanud, et Clintoni toetus oli talle oluline, kui ta n-ö rohelisena maailma tipp-poliitikasse sukeldus. „Ta väljendas  nii minu kui ka Venemaa suhtes mitu korda tähelepanu ja austust,“ on Putin intervjuus Clintoni kohta tunnustavalt öelnud.

Juba 2000. aasta juunis käis Clinton Moskvas, et arutada olukorda Balkanil ja Kaukaasias. Peale töiste vestluste vedas Putin Clintoni kui saksofonihuvilise ka džässikontserti kuulama ja tegi talle ekskursiooni Kremlis. Hiljem vestlesid kaks presidenti mitmel korral telefonitsi ja sama aasta novembris, kui Clintoni presidendiaeg hakkas otsa saama, kohtuti uuesti näost näkku. Putini väitel pani just Clinton aluse Venemaa ja USA suhete normaliseerumisele.

Putin ja Bush – suured sõbrad

Kõige konstruktiivsem ja tihedam oli Putini koostöö George Bush nooremaga, kes oli ametis kaheksa aastat järjest. Sama pikk ametiaeg oli ka Barack Obamal, kuid temaga ei olnud Putinil sedavõrd südamlikke suhteid.

Juba Putini ja Bushi esimesel kohtumisel 2001. aasta juunis Ljubljanas märgati positiivset edasiliikumist. Bush tunnistas tollal, et oli Venemaa liidrile silma vaadanud ja tunnetanud tema hinge. Veel pidas Bush Putinit otsekoheseks ja usaldusväärseks inimeseks.

2001. aasta lõpus külastas Putin kümne päeva jooksul Ameerika Ühendriike, kohtudes mitu korda Bushiga nii Valges Majas kui ka tema Prairie Chapel’i rantšos Texases. Visiidi ajal juhtus ka midagi enneolematut: Putinil lubati osaleda CIA suletud briifingul, mis oli mõeldud üksnes USA presidendile. Järgmisel aastal Bushi vastuvisiidi ajal Moskvasse kirjutati alla mitu olulist dokumenti ning 2002. aasta novembris teatas Bush, et peab Putinit üheks oma suuremaks sõbraks.

Seejärel aga hakkas kõik Venemaa ja USA suhetes allamäge minema, sest järjepanu toimusid sündmused, mis Venemaad ei rõõmustanud: sõda Iraagis, NATO laienemine Balti riikidesse, värvilised revolutsioonid jne. Kuid isiklikud suhted Bushi ja Putini vahel ei kannatanud siiski seetõttu. Selleks ajaks, kui Putin taganes 2008. aastal presidendikohalt, oli ta Bushiga kohtunud 28 korral, kuid ka peaministrina oli ta USA presidendiga tihedalt kontaktis. Hiljem nimetas Putin Bushi korralikuks inimeseks ja heaks semuks.

Obamas nähtud lootuskiir kustus kiiresti

Kuigi Obama esimesel valitsusajal oli Venemaa presidendiks nimeliselt Medvedev, pidas olulisemaid kõnelusi Obamaga siiski tollane peaminister Putin.

Ta ei saanud Obamaga peaaegu üldse läbi. Aeg-ajalt küll kohtuti, kuid midagi murrangulist nendest kohtumistest ei sündinud. Üsna sageli teatati ka kohtumiste ja visiitide ärajäämisest. Venemaa ajakirjanduses on Putini ja Obama suhteid nimetatud koguni dramaatilisteks.

Peaminister Putin kohtus esimest korda Obamaga juulis 2009, kui võttis teda vastu oma Novo-Ogarjovo residentsis. Ameerika külalisele pakuti suitsutatud beluugat jõhvikamarmelaadiga, mune musta kalamarja ja hapukoorega, pelmeene, kirsikisselli jäätisega ning teed ehtsast samovarist kirsasaapaga. Putin avaldas rikkaliku söögilaua taga lootust, et suhted kahe riigi vahel lähevad aina ülesmäge, kuid seda ei juhtunud.

Presidendina kohtus Putin esimest korda Obamaga juunis 2012. Järgnes veel mitu silmast silma kohtumist, kuid probleeme oli rohkem, kui neid lahendada suudeti. Suhete halvenemisele mõjusid Magnitski seadus, Edward Snowdeni kodustamine Venemaal, Ukraina sõda, Süüria kriis ja inimõigused Venemaal. Mõnikord istusid Putin ja Obama suurema seltskonnaga kohtumistel (näiteks G8, G20) vaikides, vahetamata teineteisega lausetki. 2013. aasta sügiseks olid Venemaa-USA suhted langenud madalaimasse punkti pärast külma sõda.

Praeguseks on Putini suhted paljude välismaa liidritega, sealhulgas USA presidendiga, halvenenud eeskätt Ukrainas toimuva sõja pärast, mis on põhjustanud ka hulgaliselt sanktsioone ja vastusanktsioone. Maailmas oodatakse nüüd suure huviga, mida toob Putini ja Trumpi esimene kohtumine reedel Hamburgis.

USA ja Venemaa presidendid 21. sajandil:

1993–2001  William Jefferson Clinton (demokraat)

2001–2009  George Walker Bush (noorem) (vabariiklane)

2009–2017  Barack Hussein Obama (demokraat)    

2017–          Donald John Trump (vabariiklane)

1999–2008  Vladimir Putin

2008–2012  Dmitri Medvedev

2012–          Vladimir Putin