Ettekandeid kuulas palju huvilisi.Foto: Teet Malsroos
Denes Kattago 4. juuli 2017 18:12
Statistikaameti eksperdid andsid täna ülevaate makromajanduse trendidest ja palgaturu muutustest nii eelmisel aastal kui ka tänavu, samuti sellest, kuidas Eestil neis valdkondades rahvusvahelises võrdluses on läinud. 

Eesti tööjõukulud tunnis on Euroopa Liidu keskmisest 2,3 korda madalamad ning ka keskmine palk pole väga Euroopa keskmisele lähemale jõudnud.

Eksperdid tõdesid, et jätkub üleilmne stabiilne majanduskasv, mis paraku näitab aeglustumise trendi. Eesti hakkab vaikselt Euroliidu keskmisele majanduskasvule järele jõudma. Meie majanduskasv on seotud meie lähinaabritega - kui neil läheb hästi, siis on sama ka meil. Eelkõige see käib Soome-Rootsi kohta. 

Statistikaamet. Foto: Teet Malsroos

Statistikaameti vanemanalüütik Robert Müürsepp ütleb, et Eesti majanduskasvu ohuteguriks on suured tööjõukulud ja jätkuv palgakasvusurve. "Kuid Eesti investeeringutebaas annab lootust helgemaks tulevikuks." 

Müürsepp tõi eraldi välja positiivse tõigana, et Eesti elanikel on kasvanud kulutused lõbustustele ja restoranidele. "See tähendab, et meil on kasvanud sisetarbimine."

"Kokkuvõtteks ütlen, et 2016. aasta oli pöördeline ja muutlik. Aasta esimene pool oli tagasihoidlik, kuid aasta lõpus hakkas majandus elavnema. Eesti jätkab lähenemist Euroopa rikkamatelt majandusele. Surve palkadele on endiselt tugev. Aasta paistis silma investeeringutega.

Robert Müürsepp: 2016. aasta oli pöördeline ja muutlik. Foto: Teet Malsroos

Eesti tööjõukulud on jätkuvalt suured

Juhtivstatistik Kai Maasoo keskendus oma ettekandes palgatrendidele, rääkis olukorrast Eesti miinimumpalga ümber, tööjõukuludest ja jätkuvalt kõrvetavast teemast nagu palgalõhe.

Maasoo alustas positiivsest noodist. "Meie brutokuupalk on tõusnud 6 aastat järjest. Selle aastakasv on püsinud stabiilset 6% piires, 2016. aastal aastakasv veidi kiirenes (7,6%)."

Eelmisel aastal oli keskmiseks brutopalgaks 1146 eurot. "Suurim brutokuupalk on praegu info ja side ning finants- ja kindlustustegevuse tegevusalal, välismaa eraisikule kuuluvates ettevõtetes ning Harju ja Tartu maakonnas," selgitab Maasoo.

Info ja side tegelevad inimesed teenivad keskmiselt 2004 eurot, finantsis- ja kindlustuses 1917 eurot. Madalaim palk on endiselt muudes teenindavates tegevustes - 640 eurot. Siiski on see aastaga tõusnud 90 euro võrra.

Maasoo toob selle põhjusena välja aasta algul toimunud miinimumpalga tõusu 470 euroni. "Praegu moodustab miinimumpalk 38% Eesti keskmisest palgast. 2008-2011 püsis miinimumpalk samal tasemel," ütleb ta ja lisab, et kõrgeim miinimumpalk on Luksemburgis (1999 €) ja madalaim Bulgaarias (235 €) ning Rumeenias (275 €).

Eestis on endiselt madalapoolsed tööjõukulud tunni kohta, mis on veidi üle 10 euro. Lätis on see näitaja 7 eurot. Kõrgeim Taanis, kus see on koguni üle 40 euro, samas kui ELi keskmine on veidi üle 25 euro.

Kai Maasoo: jätkuv palgatõus teeb rõõmu. Foto: Teet Malsroos

Sooline palgalõhe ei anna asu

Jätkuvaks probleemiks on sooline palgalõhe, mis oli Eurostatis avaldatud andmete järgi Eestis oma 27% ja ELi kõrgeim. Maasoo ütleb, et viimased andmed riikidevahelise võrdluse kohta pärinevad küll 2015. aastast, kuid see pole eriti muutunud. Kõige võrdsemat palka saavad Rumeenia, Itaalia ja Luksemburgi elanikud, kus see näitaja on 6%.

Eurostati avaldatud andmetes ei ole arvestatud alla 10 töötajaga ettevõtteid, samuti põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalasid, seetõttu on Eurostatis avaldatud sooline palgalõhe ka veidi suurem Statistikaameti poolt avaldatud palgalõhest.

"2016. aasta oktoobri andmete põhjal oli Eestis palgalõhe 21%. Meil on suurim sooline palgalõhe mäetööstuses, seal on meestöötajate osakaal ka väga suur. Meeste suur osakaal tegevusalal aga ei tähenda alati ka suuremat palgalõhet - näiteks ehituses, kus ka töötavad enamasti mehed, on see vaid 15%," märgib juhtivstatistik.

Vabade ametikohtade arv on viimase 8 aasta suurim, kuid ei ületa ikkagi majanduslanguse eelset taset. "See arv langes drastiliselt 2008. aastal. Alates 2011. aastast on väga vaikselt kasvanud vabade ametikohtade arv. Enim on ametikohti kokku (nii hõivatuid kui vabu) töötlevas tööstuses, kaubanduses ja hariduses. Vaid iga neljas vaba ametikoht asub avalikus sektoris. Kus on enim vabu ametikohti ja suuremad palgad?" küsib Maasoo ja vastab, "On ka neid tegevusalasid, kus palk on üle Eesti keskmise ning on arvestatav osa vabu ametikohti. Näiteks info ja side tegevusalal on kõrgeim keskmine brutokuupalk, kuid seal oli ka käesoleva aasta I kvartalis ligi 500 vaba ametikohta! Mitte alati pole kõige madalamad palgad vabadel kohtadel."

Iga neljas vaba ametikoht asub avalikus sektoris, enim on neid avalikus sektoris saartel ja Valgamaal.

Enim saavad palka välismaa eraisikute ettevõtetes töötavad inimesed 1423 eurot. Neile järgnevad riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes töötajad 1410 euroga. Kehvemini läheb kohalike omavalitsuste töötajatel (949 €) ja Eesti eraisikute juures töötavatel palgatöölistel (1030 €). Geograafiliselt on parim palk Harju- ja Tartumaal, vastavalt 1284 ja 1140 eurot. Väikseim saartel (868 ja 816 €) ja Põlvamaal (840 €).

Üritusel tutvustati ka värskelt ilmunud Eesti Statistika Kvartalikirja 2/2017. Iga number pakub lisaks valitud statistikauudiseid nii Eesti kui ka teiste riikide kohta. Peale selle leiab kvartalikirjast majanduse ja sotsiaalelu põhinäitajate aegread ning diagrammid, samuti Eesti võrdlusandmed lähinaabritega. Väljaandes avaldatakse ka ülevaateid statistika tegemise põhimõtete ja metoodika kohta. 

Tutvusati ka uut Eesti Statistika Kvartalikirja. Foto: Teet Malsroos