80
fotot
Tallinna uue vangla ehitus on poole peal (Küllike Rooväli)

Uutmoodi vangimaja – vangid käivad maa all ja katustel.

Eesti ajaloo üks suuremaid ja kallimaid ehitusobjekte, uus Tallinna vangla, tuleb oma maa-aluste ühendusteede, katusepealsete jalutusalade ja tarkade trellidega eriti põgenemiskindel.

Tallinna ringtee ja Peterburi tee vahel Soodevahe külas asuvasse vanglasse viib täiesti uus tee. Eesti rahva muuseumist kümme miljonit rohkem – lepingu järgi 74 miljonit eurot – maksma minev vanglakompleks sisaldab Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (RKAS) projektijuhi Tarmo Mändmetsa sõnul peamiselt betooni, kivi ja metalli. Viimasest on tehtud ka suur osa mööblist.

«Kipsseinu siit naljalt ei leia,» muigab Mändmets. «Ainuüksi betooni kulub üle 33 000 kuupmeetri. Tegu on kahtlemata ka meie jaoks erilise ehitisega, mille ehitusel töötab umbes 800 inimest.»

Ülim turvalisus algab juba betoonmüürist, mis on üle viie meetri kõrge ja millele tulevad nii sisse- kui ka väljapoole võrgust lisaaiad. Pääslahoone, mille ülemisel, seitsmendal korrusel asuv vangla korrapidamisruum sirutub tuvipuurina teiste hoonete poole, sisaldab aga pääslaid nii kinnipeetavate, külaliste kui ka töötajate jaoks.

Kinnipeetava tee vanglasse algab pääslahoone all olevatest autolüüsidest, kus ta keldrikorruse kaudu viiakse sõidukist otse hoonesse. Seal on ka vastuvõturuumid ja kohtumisala. Pärast vastuvõttu viib tee edasi vangla teistesse hoonetesse juba maa alt – mööda kahesuunalisi tunneleid.

Tallinna vangla asejuhataja Jarno Jakobsoni sõnul välistab see tänapäeval välismaal moodi läinud helikopteriga põgenemise. Nii ei olegi vangil karistusajal maapinnale eriti asja, Jakobsoni sõnul tuleb see kõne alla ehk praegu alles vundamendijärgus spordikeskuses ja töökorpuses.

Aga jalutamine? Uues Tallinna vanglas maapinnal ei jalutata. Jakobson viib ajakirjaniku viiekorruselise meeste eluhoone ülakorrusele ehk sisuliselt katusele, sest kõrgeima korruse moodustavad jalutusboksid, mis on tiivakujulise katusega kaetud vaid osaliselt.

Ühel pool laiub Lasnamäe ja kõrgub teletorn, teises küljes on püsti Iru energiajaama korstnad, kolmandas suunas ronib mänguautona väike kallur mööda paekarjääri kallast, taamal kõrgub teine elektrijaam.

Seda kõike aga kinnipeetavad ei näe, sest jalutusboks on üle kolme meetri kõrguste seintega akendeta betoonkarp, millel võib olla vaid terasluuk lume väljaviskamiseks ja kuhu sadanud vihm voolab läbi resti kanalisatsiooni. Kui loomaaialoom omab puurist mingitki väljavaadet, siis siin näeb kinnipeetav heal juhul vaid kitsast taevariba katuse ja seina vahel.

Sellised jalutusalad on mõlema meeste eluhoone katusel ja ahvikalduvustega kinnipeetavate eest hakkab neid katma terasvõrk. Katuse keskel on valvuriboks, kust saab nii läbi klaasi kui ka kaamerate jälgida, mida jalutajad teevad.

Eluhoonete aatriumid ulatuvad läbi kahe korruse ja neisse on ehitatud valvuriruumid, mille akendest saab samaaegselt jälgida T-tähe kujuliselt läbi kahe korruse ulatuvaid koridore, millesse suubuvad kambriuksed. Nagu filmis, hakkavad teise korruse rõdustiilis koridoride käsipuudest laeni kõrguma võrgud, mis välistavad kellegi allakukkumise.

Targad trellid

Kahes 13 000ruutmeetrises elukorpuses on meestele 512 täiesti identset kahekohalist kambrit. Vaid üksikud invakambrid tulevad ruumikamad, et neis mahuks ratastooliga liikuma.

Ühes seinas on laud kahe istmega ja plekist telerialus, teises metallist riiulitega narivoodi ning uksesopiga eraldatud hügieeninurk roostevabast metallist kraanikausi ning WC-potiga. Paljud kambrid on juba valmis, ühel koikul on reas kaks punast spordikottigi. Need on esialgu siiski ehitajate omad.

Disaini viimane sõna on uue vangla trellid, mis paigaldatakse akendele erinevad – selle järgi, kus aken asub. Lamellikujulised trellid on disainitud ilmakaarte ning päikese liikumise järgi ja püüavad anda keskpäeval maksimaalselt varju, et päike kambreid liiga kuumaks ei kütaks.

Naisvangidele kerkib praegu vangla ühte nurka eraldi keskus, kus nad saavad teha pea kõike meestega kokku puutumata. Nende jaoks on 92 kambrit. Kui meestele on õuel eraldi majanduskompleks, kus saab õppida ja tööd teha, siis naistel on privaatsed õppe- ja tööhõiveruumid oma hoones.

Vanglal on veel peahoone ja toitlustuskompleks, mille alusmüüri alles rajatakse. Kohe vangla müüri taha kerkib avavangla, selle kõrvale aga energiakeskus, mis tagab vajadusel nii kütte kui ka elektrivoolu. Vanglast umbes kilomeetri kaugusele ehitab RKAS analoogset, veidi väiksemat kompleksi, kuhu tulevad Põhja politsei arestimaja ja väljasaatmiskeskus.

Vangla aia sisse tuleb ka koertekeskus. «Ei, tavamõistes kuudisuurusi betoonkuubikuid ei tule,» naerab Jakobson küsimuse peale, kas koerakuudid tulevad ka betoonist. «Tegu on ikka hoonetega, kus koertel on oma ruum nii õues värske õhu käes kui ka toas, kuhu nad saavad soovi korral varju minna.» Nii võibki resümeerida, et koerte elu on vanglas kahtlemata inimlikum kui vangidel.

Uus Tallinna vangla
Nurgakivi pandi 20.09.2016, valmib 2018. aasta lõpus.
Projekti autorid
Indrek Saarepera ja AS Amhold.
Maksumus 74 miljonit eurot (käibemaksuta), ehitab Fund Ehitus OÜ. Ehitusel töötab 800 inimest.
Pindala 26 hektarit.
15 hoonet, kus on
75 000 ruutmeetrit pinda.
1024 kohta meestele ja 184 naistele.

Jaga artiklit

15 kommentaari

T
Tanel  /   22:36, 4. juuli 2017
Selle prooviks kül ära
P
päikesevalgus  /   16:22, 4. juuli 2017
Inimene on ka elusolend,kes peab saama päikesevalgust,et D-vitamiini sünteesida. Selles vanglas võiks projekteerijad ise koos tellijatega ja euroametnikega resideeruma hakata. Kui päiksevalgus ka selles liidus keelatud saab olema,siis parem tapku vangid juba ära. Ei ole ilus korraga mitut karistust(päikesevalguse keelamise näol)kaela määrida.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis