2
fotot

Austriat šokeerib julm topeltmõrv. Linzis tappis Tuneesiast pärit 54aastane Mohamed H. reede hommikul 85aastase Hildegardi ja 87aastase Siegfriedi, vahendab Kronen Zeitung.

Veretöö varjamiseks süütas mõrvar enne lahkumist vanapaari kodu põlema ning tapetud leidsid sündmuskohale saabunud tuletõrjujad. Pärastlõunal pöördus mõrvar ise politseisse ja tunnistas tehtut.

Ta rääkis, et kägistas Hildegardi rihmaga surnuks ning tappis Siegfriedi noa- ja kepihoopidega. Seejärel valas ta kööki bensiini ning süütas selle põlema.

Mohamed H. rääkis, et ta tundis Hildegardi ja Siegfriedi hästi, sest käis neile kaks korda nädalas oma naise kauplusest toidukraami viimas. Mohamed lisas, et teda ärritas vanapaari toetus paremäärmuslikule Vabadusparteile ning just seetõttu otsustas ta nad tappa.

Vabadusparteid hakkas Mohamed vihkama kuus aastat tagasi, kui üks selle partei liige süüdistas teda loomapiinamises ning kohus mõistis talle ka karistuse. Pärast seda tundis 1989. aastast Austrias elav moslem end tagakiusatuna ning pani süü selle eest Vabadusparteile.

Pärast topeltmõrva mõtles Mohamed H. esmalt ka endalt elu võtta ning kavatses hüpata Doonau jõkke ja end uputada, kuid leidis lõpuks, et parem on siiski politseisse pöörduda ja tehtut tunnistada.

Austria meedia teatel suhtus tapetud vanapaar oma mõrvarisse hästi ning näiteks kinkis Mohamedi tütrele kooli lõpetamise puhul 100 eurot.

Austria liidukantsler Christian Kern mõistis veretöö karmilt hukka. "Niisugused kuriteod purustavad usu meie ühiskonna ühtekuuluvusse ning neid tuleb kõige karmimalt karistada. Kui inimesi mõrvatakse parteiläheduse pärast, siis peame kõik ühiselt niisugustele arengutele vastu astuma," rõhutas ta.

Tapetud vanapaari poeg, 61aastane jurist, arvas intervjuus ajalehele Kronen Zeitung, et Mohamed H. kavatses ka teda mõrvata. Nimelt oli hilisem mõrvar soovinud temaga vanemate juures kohtuda.

Jaga artiklit

41 kommentaari

P
punaprofessor  /   13:53, 5. juuli 2017
Siin on selge, et austerlased polnud piisavalt külalislahked. Moslemil ei ole õnnestunud 1989. aastast saadik integreeruda, mistõttu nüüd peavad austerlased maitsma enda tekitatud hingelise trauma vilju. Peame mõistma, et võõrastest kultuuridest inimesed võivad olla teistsuguste eelistuste ja tavadega – arvestagem siis seda! Nad on ju niigi palju kannatanud. Rohkem avatust, soojust, lahkust tulijate suhtes, seltsimehed austerlased!
V
väga rumal  /   01:32, 5. juuli 2017
on nendega suhtlema hakata no toodi riiki olgu mingit head onu mängima

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis