See siis ju jaanipäeva-laps. Väga tähendusrikas, ülitore. Ja milline kaskedega ehitud vanker, ja rõõmus saatjaskond. Igas mõõtmes väga eriline laulupidu.
Teine asi on rasedatega. Neile on tõesti vahva, kui tähelepanelikud kaaskoorilauljad mingi liikuri välja mõtlevad. Mäletate, kuidas Linnateatri näitlejannad Võigemast ja Kõrve rasedaina laulupeole sõidutati?
Olin kunagi mures kui mu poeg oma pisipoja ja naisega Tenerifele lennukiga sõitis, nende laps oli 2 nädalane. Elasin need 2 nädalat, mis nad seal olid lausa tulistel sütel, kuid ega see närveerimine midagi aidanud, palusin juba jumalat ja saatsin positiivseid palveid nende poole! Kõik möödus õnnelikult! Antud juhul siin Eestis ei olnud ju midagi karta! Äärmiselt positiivne elamus kogu Eestimaa rahvale! Tänud tublile emmele ja dirigendile ilusa laulupeo eest! Loodetavasti sirgub ka sellest imetillukesest põngerjast meie rahvale tubli dirigent!
et enesekindlad ja tragid naised saavad kõigega hakkama, olles ise seejuures õnnelikud. Vahel on nii, et kes kangesti midagi kardab, sellel just juhtubki.
Paar nädalat tagasi nägin, kuidas kas rootsi või norra keelt rääkiv naine oli enda kahe lapsega Solarise toidukaupluses, üks laps oli mingi 3 a. ja teist ta imetas samal ajal kui nad kõik koos asju korvi ladusid. Ootasin huviga, kas keegi poe külastajatest ehk minestab, hakkab karjuma või kutsub turvamehe aga õnneks läks... Rahvast oli vähe ja ehk ei pannud teda keegi tähelegi... Aga korraks oli nii tore olla arenenud maailmas, kus naised võivad enda imikutega väljas käia millal vaja/millal nad soovivad...Väga positiivne elamus oli!
tänapäevased globalistid saavadki positiivseid elamusi pride-paraadidelt, koraanist ja avalikust imetamisest. ise näen asja selle pilguga, et kui mannetu ema, ei suuda oma aega jaotada sel moel, et poodlemine ja imetamine lahus hoitud saaks. samas miks mitte teha mitut asja korraga, saavad küll mõlemad tehtud üle jala ja poolikult, aga asi seegi, kui kõike ei jõua, tee pool :D
Hahahah, ma mõistan Su meelepaha. Nõuka ajal tulid kõik inimesed ühest ja samast vabrikust ja peksa võis saada isegi siis, kui Sul olid täpiliste kummikute asemel ühevärvilised. Huvitav on, et Eestis on ikka pea kõikide reklaamide küljes "kohustuslikud tissid" aga imetav ema on tabu... Koraani olen tõepoolest sirvinud, pride paraadi lähen natukeseks vaatama sellel aastal esimest korda ja see naine seal poes tekitas tõepoolest väga positiivse elamuse-väga vahva! Elu on ilus!
Atvamusel vist lapsi pole või oled üks hoolimatu lapsevanem. Kas selline lapsevanem on parem, kes oma lapsed kogu aeg jalust ära annab vanaemade ja sugulaste kukile, et need siis vanematest võõrduksid üldse? Igati tervitatav on ühendada oma tegevused nõnda, et ka lapsed sellest osa saaksid! Tubli ema ja õnne talle!
ega rumaIamate peas vaid kaks varianti on jah, kas tassid igale poole kaasa (tassitakse muide imikuid ka sünnipäevapidustustele ehk suurtele joomapidudele lärmi, muusika ja joodiku sekka) või siis annad KOGU AEG jalust ära. sellist variant nagu üldse polekski olemas, et palud abi lapsehoidjalt vaid siis, kui on vaja minna kuskile, muidu leiad ise võimaluse lapsega aega veeta, teda maailmaga tutvustada ja tema rutiinis elada.
9-päevane tita pole ju Jannel esimene. Pigem on igati tervitatav nähtus, et on naisi ja emasid, kes võtavad rasedust kui midagi täiesti loomulikku ega teki paanikat või ülemõtlemist :) Tekib tunne, et on emasid, kes kasvatavad lapsi sisetunde järgi ja siis need, kes järgivad eneseõpetuse raamatuid või euronõudeid - väga rõõmustav on näha, et Janne seda mõtlemist enese peaga teha mõistab :)
ei suuda mõista naisi, kes oma vastsündinud titte mööda maailma veavad. milleks aldistada nii väikest pisikutele ja viirustele, kisale, lärmile ja väljule muusikale. no ei taipa, mis ora neil tagumises pooles küll on, mis ajab rahva sekka pisikesega.
Aga kuidas see immuunsüsteem ka tugevneb, kui last nende pisikute eest koguaeg eemal hoida? Ja ütleks, et eelmised 3 last on Jannel väga hästi välja kukkunud, pole neil vist isegi allergiaid ega midagi :)
sündides teatavasti see süsteem veel tugev ei ole, seega tasub alati katse-eksituse meetodil ära proovida, et millele juba jõuab vastu panna ja millest raskekujulise nakkuse saab. tundub arukas jutt.
Järjekordne peast rase? 9 päevase lapsega ronida külma ja lärmi kätte. no mis komme see nüüd siis on, aga kui täna oleks sünnitus olnud siis oleks reanimobiili ehitatud dirigendipult ja läbi tuhude oleks ikka juhatanud.On kangelasemasid. nagu mailis ees nii kõik järgi
Kui oleksin praegu noor emme, siis kasutaksin kõiki mugavusi, mis kaasaeg pakub. Mähkmed, toidusegud, madala sisskäiguga bussid, võimalus laps poodi kaasa võtta vankriga või ostukäru kaasabil.... kujutage ette aega 1980ndad: esiteks polnud midagi saada, isegi oliiviõli sai arstiretseptiga 100 ml lapse naha hoolduseks, samuti 50 g vatti; marlit sai 10 meetri kaupa osta, kui peale sattus, sellest sai 5 mähet; lutipudelid olid klaasist ja lutte polnud saada. Toidusegud Malõšš ja Maljutka olid defitsiit ja arvatavasti vaid lahja piimapulber kuskilt Venemaa avarustest. Kõige suurem väljakutse oli bussi minek. Ikarus-bussidel olid kõrged trepid ja treppide vahel käsipuu. Eks proovi titekäru üle käsipuu tõsta... Nii vältisin üldse kodunt kaugele minekut. Sipukad ja särgikesed ja magamiskoti õmblesin ise. Kui keegi tuttav läks Lätti, siis sealt sai sipukaid ja jakikesi osta. Imetamine oli muidugi rangelt kohustuslik ja sellepärast noor emme viibis peamiselt kodus, sitsikittel seljas, Minul isiklikult kogu selle jahmerdmise peale piim kadus ja lapsed kasvasid üles kaeratummi jakefiiri peal. On siiani elus. Ja terved. Ja õnnelikud,
pole üritust ilma selle kastikata/ 2. juuli 2017 16:21
See oli ilus. Vanker liikus kondiaurul. See Lihula kastikas on igal pool, kohatu lausa. Järelliikujad pidid tossus kogu rongkäigu sammuma. Heitgaasides. Nagu oleks mingi romude paraad.
Vägev naine! Temast õhkus õnne, sära, enesekindlust ning seda, et tema töö on ühtlasi ka hobi ning elustiil. Oleks selliseid naisi (ja mehi) vaid rohkem! Soovin kogu südamest õnne Janele, beebile ning kogu perele!
Väga kena oli see vanker ja noor ema nii särarav ja õnnelik seal. Millest need inetud kommentaarid? Inimene elab koorilaulu sees, loomulikult on tema koht seal üritusel! http://voxpopuli.ee/dirigent/ .
Kuhu ta pidi siis oma rinda vajava lapse jätma? Ju perekond teab ikka paremini, kuidas oma lastega toimetada. On siiani hakkama saanud ja saavad edaspidigi.
Ei no võtke mõistusega, laps oli ju väga soojalt riides ja suurem jagu emasid käib oma nädalase lapsega iga päev igasuguse ilmaga jalutamas, mõned tunde. Laps oli ema süles, soojas riides, värskes õhus. Ja emale missugune emotsioon!
"Võtke mõistusega" - no pole ju millegagi võtta, nagu siin pröökajatest näha. Päris kummaline, kui palju leidub selliseid hälbelisi isendeid, kes tunnevad end häirituna ja pistavad ulguma, kui näevad ringi liikumas kedagi lapseootel või koos imikuga. Ja siis soiutakse veel iibest - no kes tahakski selliste hulka sündida.
Suurepärane päev oli dirigent Jannel - sai oma laulusõpradega koos laulupeost osa võtta ! Kuidas ta säras dirigendipuldis lastekoori juhatades, ise üleni valges rõivas.
Loomulikult oleks ta kurb olnud beebiga kodus istudes, kui terve aasta on laululastega proove tehtud. Ega ta pikka päeva seal ole, mõned tunnid õues pole beebile midagi halba. Tal olid ju sõbrad ümber, nende poolt kõik paika pandud - nii liikumine kui väljakul olemine... Oleks kõigil selline sõprade toetus ümber .
Väga ilus ja kased vankri äärtes meenutab tõelise Eesti aja tunnet. Ka vanasti sõideti laulupeole vankriga ja kased annavad meie maa loomust edasi. Väga uhke, et meie noori emasid hoitakse, see kandub rahva hulka edasi ja titele jääb kindlasti meelde, ta ju noorim osaleja.
koorimuusika on detsibellide mõttes loomulikult lärm, mis ta on siis? see, et sel on lisaks emotsionaalne mõõde meie jaoks, ei puutu asjasse. lärm, inimeste kisa, suured massid igasugu haigustega, mille väike organism külge võtab kergelt - no milleks riskida üldse? vastsündinu olgu ikka kodus rahus ja rutiinis.
Vastsündinu ükski kaitsemehhanism pole välja arenenud või tööle hakanud. Vastsündinu peab viibima pidevalt ema vahetus läheduses ja vaikses kodus. Suure möllu ja lärmi sisse terveks päevaks minek jätab või võib jätta vastsündinule eluaegse trauma. Tänapäeva emadelt on see teadmine ära võetud ja lapsed kasvavad vigased või omadega sassis ning konrollimatu psüühikaga. See on vesi teatud suurte süsteemide veskile. Seda juurutatakse teadlikult inimmassidesse läbi igasuguste perenõustajate jm kes kinitavad, et jaa- vastusündinuga võib kõike teha ja ükskõik kuhu minna!
Ei pea vastsündinu olema kuvöösis, vaid kodus turvaliselt. Välisilmaga kohandada vähehaaval, kas panna rõdule magama või jalutada temaga rahulikus paigas. Mitte laulupeole kaasa tirida, hoidku küll! No jah emme on koorijuht, ja mis siis? Ah et tita tahab tissi? Lüpsnud see tilgake kodus välja ja mees või keegi usaldusisik oleks toitnud. See on minu arvamus,